Lehekülje Hirss lähteteksti vaatamine

{{See artikkel| räägib teraviljast; taimeperekonna kohta vaata artiklit [[Hirss (perekond)]]; liigi kohta vaata [[harilik hirss]].}}
[[Pilt:Proso pseno.jpg|pisi|Puhastatud hariliku hirsi terised]]
[[Pilt:Grain millet, early grain fill, Tifton, 7-3-02.jpg|pisi|Neegri-hiidhirss]]
[[Fail:Zimbabweans Turning to Small Grains to Beat Climate Change.webm|pisi|[[Zimbabwe]] viljakasvatajad keskenduvad [[Kliimamuutustega kohanemine|kliimamuutuste]] tõttu rohkem hirsile, kuna see on ilmastikukindlam (2023. a)]]
[[Pilt:Foxtailmillet.jpg|pisi|Itaalia kukeleib]]
[[Pilt:Finger millet 3 11-21-02.jpg|pisi|Korakaani sõrmhirss]]
[[Pilt:Rispenhirse grün.jpg|pisi|Harilik hirss]]
[[Pilt:Teff pluim Eragrostis tef.jpg|pisi|Abessiinia lembehein]]
'''Hirss''' on väikeste [[teris]]tega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtset [[taksonoomia|taksonoomilist]] gruppi. [[Kultuurtaim]]ed kasvavad peamiselt kuivemas [[troopiline kliimavööde|troopilises]] ja [[lähistroopiline kliimavööde|lähistroopilises]] [[kliimavööde|kliimavöötmes]].

==Ajalugu==
Hirss kuulub vanimate kultiveeritud teraviljade hulka, mille liigid pärinevad peamiselt [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]st. [[Harilik hirss|Harilikku hirssi]] on [[Hiina]]s teraviljana kultiveeritud ligi 10 000 aastat.<ref name="hhirss" />

==Perekonnad ja olulisemad liigid==
===Perekonnad===
Teraviljana kasvatatavad hirsiliigid kuuluvad järgmistesse [[taim]]e[[perekond (bioloogia)|perekondadesse]]: 
*[[hiidhirss]] (''Pennisetum'' L.);
*[[hirss (perekond)|hirss]] (''Panicum'' L.);
*[[kukeleib]] (''Setaria'' P. Beauv.);
*[[lembehein]] (''Eragrostis'' Wolf);
*[[paelhirss]] (''Digitaria'');
*[[sõrmhirss]] (''Eleusine'' Gaertn.).

===Olulisemad liigid===
====Neegri-hiidhirss====
[[Neegri-hiidhirss]] ehk neegrihirss (''Pennisetum glaucum'', ''P. typhoides'', ''P. tyhpideum'', ''P. americanum'') on hirsiliikidest kõige rohkem kultiveeritud (ligi 55% kõikidest liikidest<ref name="faomillets2" />
). Neegri-hiidhirssi kasvatatakse traditsiooniliselt [[Lääne-Aafrika|Lääne-]], [[Kesk-Aafrika|Kesk-]], [[Ida-Aafrika|Ida-]] ja [[Lõuna-Aafrika]]s, [[India]]s, [[Pakistan]]is ja [[Araabia poolsaar]]e lõunaosa rannikupiirkonnas. Samuti on seda liiki [[introdutseerimine|introdutseeritud]] [[USA]] edelaosas. Selle liigi taimed võivad kasvada väheviljakatel [[liivmuld]]adel, mis ei sobi [[mais]]i, [[sorgo]] või [[korakaani sõrmhirss|korakaani sõrmhirsi]] kasvatamiseks. Neegrihirss on kõige suurema potentsiaaliga hirsiliik [[põud|põuastes]] ja kuuma [[kliima]]ga piirkondades. Viljapead moodustuvad tihedatest [[pööris]]test, mille pikkus võib olla 10–150&nbsp;cm.<ref name="faomillets" /> Liik pärineb suure tõenäosusega Lääne-Aafrikast, kus kasvavad nii metsikud taimed kui ka [[kultivar]]id. Umbes 2000 aastat tagasi levitati liik ülejäänud Aafrikasse ja Indiasse.<ref name="faomillets3" />

====Itaalia kukeleib====
[[Itaalia kukeleib]] (''Setaria italica'') on tähtsuselt järgmine liik, mille osakaal maailma kogutoodangust on ligi 20%.<ref name="faomillets2" /> Viljapead moodustuvad pikkadest silinderjatest või hargnenud ja harjaselistest pööristest. Seda liiki kasvatatakse enim [[Hiina]]s, samuti [[India]]s, [[Indoneesia]]s, [[Korea poolsaar]]el, Ida-Aafrika [[mägismaa]]del ja mõningates [[Lõuna-Euroopa]] piirkondades.<ref name="faomillets" />

====Korakaani sõrmhirss====
[[Korakaani sõrmhirss]]i (''Eleusine coracana'') kasvatatakse peamiselt Ida-Aafrikas, Indias ja [[Nepal]]is. See liik on teistest teraviljana kasvatatavatest hirsiliikidest veidi nõudlikum pinnase niiskusesisalduse suhtes ning kasvab meelsamini ka veidi jahedamas lähistroopilises kliimas, 0–2000 m kõrgusel merepinnast. Liigile on iseloomulikud hargnenud viljapead ehk nn sõrmed ja väiksed (läbimõõt 1–2&nbsp;mm) terised.<ref name="faomillets" /> Maailmas toodetavast hirsi kogutoodangust on korakaani sõrmhirsi osakaal umbes 12%.<ref name="faomillets2" />

====Harilik hirss====
Harilik hirss (''Panicum miliaceum'') kasvab soojemas [[parasvööde|parasvöötme]] kliimas ning seda liiki kultiveeritakse kõige rohkem [[Venemaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Kasahstan]]is, [[USA]]-s, [[Argentina]]s ja [[Austraalia]]s. Taimel on avatud, hargnevad ja rippuvad viljapead ning nad taluvad üsna suurt [[õhutemperatuur]]ivahemikku.<ref name="faomillets" /> Liigi osakaal maailma kogutoodangust on ligi 9%.<ref name="faomillets2" />
 
====Abessiinia lembehein====
[[Abessiinia lembehein]] ehk teff (''Eragrostis tef'') on väga väikese terisega kõrreline, mida kasvatatakse teraviljana [[Etioopia mägismaa]]l. Taim kasvab halvasti vett läbilaskvatel rasketel muldadel. Mõned selle liigi sugulased on [[poolkõrb]]ealadel kõrgelt hinnatud teraviljataimed.<ref name="faomillets" /> Osakaal maailma hirsitoodangust on umbes 1%.<ref name="faomillets2" />

====Regionaalse tähtsusega liigid====
Ülejäänud liigid on peamiselt regionaalse tähtsusega:<ref name="faomillets" />
*[[nälja-paelhirss]] (''Digitaria exilis'') – kultiveeritakse peamiselt [[Mali]] lõunaosas, [[Nigeeria]] kirdeosas, [[Niger]]i lõunaosas, [[Burkina Faso]] lääneosas, [[Senegal]]i idaosas ja [[Guinea]] põhjaosas;
*[[india keehirss]] (''Paspalum scrobiculatum'') – kultiveeritakse peamiselt Lääne-Aafrikas ja Indias, kus ta kasvab sagedasti teede ääres, kraavides ja madalamates kohtades. Liik kodustati Indias umbes 3000 aastat tagasi;
*[[söödav kukehirss]] ehk paisa (''Echinochloa frumentacea'') – kasvab Indias, troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes.

==Hirsi tähtsus==
Hirss on tähtis energia-, valgu-, vitamiinide ja toiteelementide allikas eelkõige maailma vaesemates regioonides. Hirss kasvab hästi seal, kus muud teraviljad kasvaksid halvasti ebasoodsate kliimatingimuste tõttu, sh vähese kaste[[vesi|veega]] paikades. Hirssi kasvatavad sageli väikefarmerid, kel pole vahendeid väetiste muretsemiseks ning nende kasvatatud hirss ei jõua sageli ei maailma- ega kohalikule turule.<ref name="faomillets3" />

==Kasutamine==
Hirssi kasvatatakse eelkõige toidu- ja söödateraviljana. Teristest keedetakse peamiselt putru, valmistatakse jahu ja helbeid või need söödetakse koduloomadele ja -lindudele.

==Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis==
2012. aastal toodeti maailmas kokku 30,2 miljonit tonni hirssi ja hirsipõldude kogupindala oli 31,7 miljonit hektarit.<ref name="fao" /> 2017. aastal maailmas kokku 27,6 miljonit tonni hirssi.<ref name="fao2019" /> Toiteväärtus ja biokeemiline koostis on antud lisanditeta keedetud hirsi kohta.
{| class="wikitable"
|+Suurimad tootjad 2012. ja 2017. aastal<ref name="fao" /><ref name="fao2019" />
! Riik
! Toodang 2012,<br> tonnides
! Osakaal 2012,<br>% 
! Toodang 2017,<br> tonnides
! Osakaal 2017,<br>% 
|- 
| {{PisiLipp|India}}
| 10 750 000
| 35,6 || 10 280 000 || 37,2
|-
| {{PisiLipp|Niger}}
| 3 862 155
| 12,8 || 3 886 079 || 14,1
|-
| {{PisiLipp|Mali}}
| 1 772 275
| 5,9 || 1 806 559 || 6,5
|-
| {{PisiLipp|Nigeeria}}
| 5 000 000**
| 16,6 || 1 552 576 || 5,6
|-
| {{PisiLipp|Sudaan}}
| 
|  || 1 449 000 || 5,2
|-
| {{PisiLipp|Hiina}}
| 1 600 000*
| 5,3 || 1 394 090 || 5,0
|-
| {{PisiLipp|Etioopia}}
| 742 297
| 2,5 || 1 017 059 || 3,7
|-
| {{PisiLipp|Burkina Faso}}
| 1 078 374
| 3,6 || 905 071 || 3,3
|-
| {{PisiLipp|Tšaad}}
| 847 000**
| 2,8 || 725 677 || 2,6
|-
| {{PisiLipp|Venemaa}}
| 333 574
| 1,1 || 629 632 || 2,3
|-
| {{PisiLipp|Senegal}}
| 661 673
| 2,2 || 606 853 || 2,2
|-
| '''Maailm kokku'''
| '''30 197 305'''
| 100 || '''27 656 359''' || 100
|-
|colspan="3" |* – [[FAO]] hinnang
|-
|colspan="3" |** – mitteametlik väärtus
|-
|}

{| class="wikitable"
|+[[Toitained]]<ref name="toit" />
! Toitaine
! Väärtus <br>100 g kohta
! Ühik
|- 
| [[Vesi]]
| 71,41
| g
|- 
| [[Kalorsus]]
| 119,0
| kcal
|- 
| [[Valgud]]
| 3,51
| g
|- 
| [[Lipiidid]]
| 1,00
| g
|- 
| [[Tuhk]]
| 0,41
| g
|- 
| [[Süsivesikud]]
| 23,67
| g
|-
| [[Tärklis]]
| 23,54
| g
|-
| [[Suhkrud]]
| 0,13
| g
|-
| [[Kiudained (toit)|Kiudained]]
| 1,3
| g
|-
|}

{| class="wikitable"
|+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit" />
! Toiteelement
! Väärtus <br>100 g kohta
! width=40| Ühik
|-
| [[Kaltsium]] (Ca)
| 3,0
| mg
|- 
| [[Raud]] (Fe)
| 0,63
| mg
|- 
| [[Magneesium]] (Mg)
| 44,0
| mg
|-
| [[Fosfor]] (P)
| 100,0
| mg
|-
| [[Kaalium]] (K)
| 62,0
| mg
|-
| [[Naatrium]] (Na)
| 2,0
| mg
|-
| [[Tsink]] (Zn)
| 0,91
| mg
|-
| [[Vask]] (Cu)
| 0,16
| mg
|-
| [[Mangaan]] (Mn)
| 0,27
| mg
|-
| [[Seleen]] (Se)
| 0,90
| μg
|-
|colspan="3"|(1 g = 1000&nbsp;mg; 1&nbsp;mg = 1000 μg)
|}

{| class="wikitable"
|+[[Vitamiinid]]<ref name="toit" />
! Vitamiin
! Väärtus <br>100 g kohta
! Ühik
|- 
| [[C-vitamiin|C]]
| –
| mg
|-
| [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]]
| 0,106
| mg
|-
| [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]]
| 0,082
| mg
|-
| [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]]
| 1,330
| mg
|-
| [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]]
| 11,2
| mg
|-
| [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]]
| 0,171
| mg
|-
| [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]]
| 0,108
| mg
|-
| [[Vitamiin E|E]]
| 0,020
| mg
|-
| [[Vitamiin K|K]]
| 0,30
| μg
|-
| [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]]
| 70,0
| μg
|-
| [[Foolhape]]
| 19,0
| μg
|-
|}

{| class="wikitable"
|+[[Aminohapped]]<ref name="toit" />
! Aminohape
! Väärtus <br>100 g kohta
! Ühik
|- 
| [[Glutamiinhape]]
| 0,768
| g
|-
| [[Leutsiin]]
| 0,446
| g
|-
| [[Alaniin]]
| 0,314
| g
|-
| [[Proliin]]
| 0,279
| g
|-
| [[Aspartaamhape]]
| 0,231
| g
|-
| [[Seriin]]
| 0,205
| g
|-
| [[Fenüülalaniin]]
| 0,185
| g
|-
| [[Valiin]]
| 0,184
| g
|-
| [[Isoleutsiin]]
| 0,148
| g
|-
| [[Arginiin]]
| 0,122
| g
|-
| [[Treoniin]]
| 0,113
| g
|-
| [[Türosiin]]
| 0,108
| g
|-
|}
{{puhasta}}

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="hhirss">{{netiviide | URL = http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19383791| Pealkiri = "Earliest domestication of common millet (''Panicum miliaceum'') in East Asia extended to 10,000 years ago".| Väljaanne = www.ncbi.nlm.nih.gov| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="faomillets2">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/docrep/w1808e/w1808e0l.htm| Pealkiri = "Annex II: Relative importance of millet species, 1992–94"| Väljaanne = FAO Corporate Document Repository| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="faomillets">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/docrep/w1808e/w1808e0k.htm| Pealkiri = "Annex I: Types of millet"| Väljaanne = FAO Corporate Document Repository| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="faomillets3">{{netiviide| URL = http://www.fao.org/docrep/t0818e/T0818E00.htm| Pealkiri = "Sorghum and millets in human nutrition"| Väljaanne = FAO Corporate Document Repository| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 1.10.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20181001231759/http://www.fao.org/docrep/T0818e/T0818E00.HTM| url-olek = ei tööta}}</ref>
<ref name="fao">{{netiviide| URL = http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 12.01.2015| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 19.10.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20161019111658/http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E| url-olek = ei tööta}}</ref>
<ref name="fao2019">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/faostat/en/#data/QC| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 04.11.2019| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="toit">{{netiviide| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 30.12.2010| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref>
}}

{{commonskat|Millet}}

[[Kategooria:Teraviljad]]