Hinna alandamine
Hinna alandamine on võlasuhtest tulenev õiguskaitsevahend, mille eesmärk on kõrvaldada varaline kahju, mis tekkis lepingulise kohustuse mittekohasest täitmisest.[1]
Võlaõigusseaduses (VÕS) reguleerib hinna alandamist § 112.[2]
Materiaalsed eeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Iga õiguskaitsevahendi kasutamiseks peavad olema täidetud nii materiaalsed kui formaalsed eeldused. Hinna alandamise materiaalsed eeldused on järgmised:[3]
- Poolte vahel on sõlmitud tasuline leping;
- Rikutud on kohustust, mis on tasu maksmise kohustusega vastastikuses seoses;
- Lepingulise kohustuse rikkumine seisneb mittekohases täitmises;
- Mittekohane täitmine on vastu võetud;
- Hinda alandav pool ei ole rikkumist põhjustanud;
- Hinna alandamine on hea usu põhimõtetega vastavuses.[4]
Hinna alandamist saab õiguskaitsevahendina kasutada sõltumata rikkumise vabandatavusest.[5] Ühtlasi ei ole oluline, kas lepingust tulenev hind on tasutud.[6]
Formaalsed eeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Et hinna alandamine on oma loomult kujundusõigus, siis on vaja teha teisele poolele tahteavaldus.[7] Avalduse tegemist reguleerib VÕS § 112 lg 2[2] ning sellele kehtivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse üldised nõuded tahteavalduse kohta.[8] Tahteavalduse tegemise tähtaega seaduses sätestatud ei ole. Üldiseks ajaliseks piiranguks võiks olla enam makstud hinna tasumise nõude aegumine.[9]
Kuigi seadusest ei tulene, et hinna alandamise puhul tuleb anda võlgnikule täiendav tähtaeg rikkumise heastamiseks, siis on Riigikohus selgitanud, et see võib siiski olla hea usu põhimõtte järgi vajalik, eelkõige sellistel juhtudel, kui täiendavat tähtaega andmata tekiks müüjale põhjendamatult suuri kulusid.[10]
Hinna alandamise valem[muuda | muuda lähteteksti]
Võttes vastu kohustuse mittekohase täitmise, saab võlausaldaja alandada selle eest tasutavat hinda, korrutades mittekohase täitmise väärtuse lepingus kokkulepitud hinnaga ning jagades saadud vastuse kohase täitmise väärtusega.[11] Hinna alandamise valem on seega järgmine: alandatud hind = lepingulise soorituse väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingulise soorituse väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus).[12]
Hinna alandamine müügilepingu puhul[muuda | muuda lähteteksti]
Võlaõigusseadus sätestab lisareeglid hinna alandamiseks muu hulgas ka müügilepingute puhul.[13] Ostja ei või alandada ostuhinda, kui
- müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga;
- ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta;
- enampakkumisel ostetakse kasutatud asi.[14]
Hinna alandamine üürilepingu puhul[muuda | muuda lähteteksti]
Üüri alandamist reguleerib VÕS-i eriosa[15] ning see on oma olemuselt hinna alandamise eriliik.[16] Üüri alandamise eeldus on puuduse või takistuse[17] olemasolu.[18] Kui tegu on pisipuudusega[19] või puudus on üürniku enda põhjustatud, siis üüri alandada ei saa. Üüri saab alandada selle ajavahemiku eest, mis kestis alates puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni.[20] Selleks on oluline kindlaks teha, kui suures osas asja kasutamine takistatud oli.[21]
Hinna alandamine töövõtulepingu puhul[muuda | muuda lähteteksti]
VÕS-i eriosa reguleerib ka töövõtulepinguga seotud tasu vähendamist.[22] Töövõtulepinguga seotud tasu ei tohi vähendada, kui
- töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö;
- tellija ei võtnud õigustamatult vastu ettepanekut viia töö vastavusse lepingutingimustega või teha uus töö.[23]
Hinna alandamise õiguse konkurents teiste õiguskaitsevahenditega[muuda | muuda lähteteksti]
Kahju hüvitamine[muuda | muuda lähteteksti]
Kuigi üldiselt võib kahju hüvitamist kasutada koos kõigi teiste õiguskaitsevahenditega,[24] siis ei ole see hinna alandamisega paralleelselt alati lubatud. Kohtupraktika järgi ei tohi eelmainitud õiguskaitsevahendeid kasutada korraga juhul, kui nende mõlemaga soovitakse saavutada sarnast eesmärki.[25] Seevastu, kui hinna alandamise ja kahju hüvitamisega soovitakse kaitsta erinevaid huvisid, siis on enamasti nende kooskasutamine lubatud.[25]
Kohustuse täitmise nõue[muuda | muuda lähteteksti]
Kuna hinna alandamine eeldab seda, et võlausaldaja võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, siis ei saa paralleelselt nõuda kohustuse täitmist ning hinda alandada. Võlausaldaja ei või hinda alandada ulatuses, milles võlgnik oma rikkumise heastas,[26] ning kohustuse täitmise nõude täitmisega saavutatakse heastamisega sarnane olukord.[27]
Konkurents muude õiguskaitsevahenditega[muuda | muuda lähteteksti]
Hinna alandamisega ei saa paralleelselt lepingust taganeda, lepingut üles öelda, kohustuse täitmisest keelduda ja viivist nõuda.[28]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ P. Varul, I. Kull jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura 2016, § 101, komm 8.
- ↑ 2,0 2,1 Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 112 lg-d 1 ja 3.
- ↑ M. Lillsaar. Kohtupraktika hinna alandamise vaidlustes. Tartu 2012, lk 3. Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2012/kohtupraktika_hinna_alandamise_vaidlustes.pdf (03.11.2020).
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 105.
- ↑ M. Lillsaar. Kohtupraktika hinna alandamise vaidlustes. Tartu 2012, lk 3.
- ↑ Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsus 19.04.2017, 3-2-1-16-17.
- ↑ Tsiviilseadustiku üldosa seadus. – RT I, 23.05.2020, 4, §-d 68 ja 69.
- ↑ P. Varul, I. Kull jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura 2016, § 112, komm 5.3.
- ↑ Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsus 08.02.2012, 3-2-1-156-11.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 112 lg 1.
- ↑ M. Lillsaar. Kohtupraktika hinna alandamise vaidlustes. Tartu 2012, lk 4.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 220 lg 3, § 224 ja § 240 lg 1.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 224.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 278, § 282, § 283 lg 1 ja § 284 lg 5, § 296 lg 2 ja § 302.
- ↑ M. Lillsaar. Kohtupraktika hinna alandamise vaidlustes. Tartu 2012, lk 5.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 278.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 296 lg 2.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 280.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 296 lg 2.
- ↑ M. Lillsaar. Kohtupraktika hinna alandamise vaidlustes. Tartu 2012, lk 5.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 644 lg 3 ja § 648.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 648.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 101 lg 2.
- ↑ 25,0 25,1 P. Kalamees. Hinna alandamise suhe teiste üldiste õiguskaitsevahenditega. Juridica 2013/10, lk 713.
- ↑ Võlaõigusseadus. – RT I, 08.01.2020, 10, § 112 lg 5.
- ↑ P. Kalamees. Hinna alandamise suhe teiste üldiste õiguskaitsevahenditega. Juridica 2013/10, lk 714–716.
- ↑ P. Kalamees. Hinna alandamise suhe teiste üldiste õiguskaitsevahenditega. Juridica 2013/10, lk 716–717.