Hiiumaa Aurulaevaühisus

Hiiumaa Aurulaevaühisus oli 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul tegutsenud, Kärdla kalevivabriku omanikele kuulunud laevaselts, mis asutati eesmärgiga vedada Hiiumaa ja peamiselt Tallinna ning Haapsalu sadamate vahel toorainet puuvilla ja kalevist riidekangaid.

Hiiumaal Kärdlas tegutses kalevivabrik, mis vajas järjest enam puuvilla, masinaid ja seadmeid ning kütust. Ettevõttele kuulusid 17 m pikkused lahtised väikelaevad, mis purjetasid Hiiumaa ja Tallinna vahel vedades nii toorainet puuvilla kui ka valmistoodangut – kalevist riidekangaid. Toodangu mahu kasvades tekkis sellel ettevõtte kaubaveoliinil vajadus oma aurulaeva järele. Stockholmis 1864. aastal ehitatud 42 tonnise kandvõimega ratasaurik Progress osteti 1886. aastal ja kümme aastat hiljem vahetati see uue, 120-tonnise sõukruviga auriku Progress II vastu.

Progress oli valmistatud üleni terasest, ühe teki ja pealisehitisega reisijate kaitseks. Laev oli kahe mastiga ja liikus peamiselt purjede abil. Tuulevaikuses või vastutuule korral oli abiks väike 15 hj võimsusega aurumasin. Selle pikkus oli 13,1 m, laius 5,5 m, süvis 2,3 m ja mahutavus 21 brt. Sisuliselt oli tegemist auru-purjepaadiga, mis pidas ühendust Heltermaa ja Haapsalu sadama vahel.

Uus aurik Progress II, mida rahvasuus hüüti ka Väina Voorimeheks, oli eelkäijast oluliselt suurem. Aluse pikkus oli 24,1 m, laius 6,0 m, mahutavus 58 brt ja süvis sama, mis eelmisel laeval. Suurema süvisega laevade kasutamine polnud võimalik, kuna tolleaegsed väikesadamad olid veel süvendamata.

1910. aastal osteti Progress II asemele aurik Grenen, millel oli võimekus liikuda ka jääs. Lisaks osteti liinile 1913. aastal Soomest teine aurik, mis sai nimeks Hioma. See hakkas sõitma Heltermaalt Haapsallu, Hiiumaale Sõru ja Orjaku sadamatesse ning Saaremaale Taaliku ja Triigi sadamatesse.

Hiiumaa Aurulaevaühisus lõpetas tegevuse 1923. aastal.