Hiina tiigihaigur

Hiina tiigihaigur
Hiina tiigihaigur
	; Hundsulestikus
	; Puhkesulestikus
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Pelikanilised Pelecaniformes;
Sugukond	Haigurlased Ardeidae;
Perekond	Tiigihaigur Ardeola;
Liik	Hiina tiigihaigur;
Binaarne nimetus
	Ardeola bacchus; Bonaparte, 1855
	; – pesitsusala; – talvitusala
Sünonüümid
	Buphus bacchus

Hiina tiigihaigur (Ardeola bacchus) on haigurlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Hiina tiigihaigur on 45 cm pikk.^[2]

Sulestik on peamiselt valge, peal ja seljal on helepruunid triibud. Valjasriba on rohekaskollane. Nokk on kollane, nokaots tume. Jalad on kollased.^[2]

Hundsulestikus on hiina tiigihaigru pea, kael ja rind punakaspruunid. Kurgualune on valge. Peas ja rinnal on pikad tumepunased suled. Selg on tumehall. Nokk on kollane, nokaots on tume, nokatüvik sinine. Jalad on roosad.^[2]

Noorlinnu sulestik sarananeb puhkesulestikus täiskasvanu omaga, kuid peal ja alapoolel on tumepruunid triibud.^[2]

Levik

Pesitsusala ulatub Mandžuuriast Assami ja Andamani saarteni, pesitsevad ka Jaapanis. Talvitavad Malaka poolsaarel, Indohiinas, Kalimantanil, Sumatral ja Nansei saartel.^[3]

Elavad tiikide ja jõgede ääres, riisipõldudel, soodes ja mangroovides.^[3]

Toitumine

Toituvad väikestest konnadest, ussidest, kaladest, limustest, putukatest^[3] ja väikestest lindudest.^[2]

Toitu otsides seisavad paigal või kõnnivad aeglaselt. Tavaliselt toituvad üksi või paarides.^[2]

Pesitsemine

Pesitsevad kolooniates, vahel koos öö-, siid-^[2] ja india tiigihaigurtega. Okstest ehitatud ning lehtede ja rohuga vooderdatud pesa asub kõrgel puu otsas.^[3]

Indias pesitsevad maist augustini, Hiinas aprillist juunini. Kurnas on 4–6 rohekassinist muna. Tavaliselt kaks kurna, teine munetakse peale poegade iseseisvumist. Mune hauvad mõlemad vanemad 18–22 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 30 päeva vanuselt.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2024). Ardeola bacchus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
1 2 3 4 5 6 7 8 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 240–243. ISBN 0-19-854981-4.
1 2 3 4 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 416. ISBN 978-84-87334-10-8.

Välislingid

[1] BirdLife International (2024). Ardeola bacchus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.

[Kushlan-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 240–243. ISBN 0-19-854981-4.

[del_Hoyo-3] 1 2 3 4 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 416. ISBN 978-84-87334-10-8.

[1]

[2]

[3]