Hiidvöölane

Allikas: Vikipeedia

Hiidvöölane (Priodontes giganteus) on vöölaste sugukonda kuuluv imetaja. Ta on oma sugukonna suurim esindaja. Ta on looduskaitse all.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Tüvepikkus on 90–100 cm, sabapikkus 50 cm ja mass ligi 50 kg (kuni 55 kg).

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Levila asub Lõuna-Ameerika idaosas, ulatudes Guyanast Kesk-Argentiinani (Buenos Aires).

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Elab metsades ja põõsastutes, harvem avamaastikul. Inimasustusega alasid väldib ja kui ilmubki asulate lähedusse, siis püüavad farmerid teda hävitada, sest toiduotsinguil tuhnib ta põllud üles. Pealegi tuhnib ta väga jõuliselt: tihti torkavad silm metsaservad, lagendikud või salud, mida hiidvöölane on suure sügavuseni ristirästi läbi tuhninud. Tema urg on nii laia avaga, et sellest võib isegi inimene sisse roomata. Hiidvöölast on raske märgata, sest ta lahkub urust vaid öösel.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Tagajalgadele tõusnult ja sabale toetudes purustab hiidvöölane oma võimsate teravate küünistega termiidipesi. Murdnud lahti pesa seinad, tõmbab ta pika pika ja kleepuva keelega putukad välja.

Vaenlased[muuda | muuda lähteteksti]

Hiidvöölase liha tarvitatakse vähe, kuid sabast valmistavad pärismaalased ruuporeid[viide?]. Hiidvöölast hävitatakse kui põlde ja karjamaid ülestuhnivat kahjurit, sellepärast on ta mitmel pool haruldaseks jäänud ja kuulub kaitse alla kui unikaalne gigant vöölaste seas.