Hiidvöölane
| Hiidvöölane | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Vööloomalised Cingulata |
| Sugukond |
Vöölased Dasypodidae |
| Perekond |
Hiidvöölane Priodontes |
| Liik |
Hiidvöölane |
| Binaarne nimetus | |
|
Priodontes maximus Kerr, 1792 | |
 Hiidvöölase levila | |
Hiidvöölane (Priodontes maximus) on vöölaste sugukonda kuuluv imetaja. Ta on oma sugukonna suurim esindaja. Ta on looduskaitse all.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Tüvepikkus on 90–100 cm, sabapikkus 50 cm ja mass ligi 50 kg (kuni 55 kg).
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Levila asub Lõuna-Ameerika idaosas, ulatudes Guyanast Kesk-Argentinani (Buenos Aires).
Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Elab metsades ja põõsastutes, harvem avamaastikul. Inimasustusega alasid väldib ja kui ilmubki asulate lähedusse, siis püüavad farmerid teda hävitada, sest toiduotsinguil tuhnib ta põllud üles[1]. Pealegi tuhnib ta väga jõuliselt: tihti torkavad silma metsaservad, lagendikud või salud, mille hiidvöölane on sügavalt risti-rästi läbi tuhninud. Tema urg on nii laia avaga, et sellest võib isegi inimene sisse roomata. Hiidvöölast on raske märgata, sest ta lahkub urust vaid öösel.
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Tagajalgadele tõusnult ja sabale toetudes purustab hiidvöölane oma võimsate teravate küünistega termiidipesi. Murdnud lahti pesa seinad, tõmbab ta pika ja kleepuva keelega putukad välja.
Vaenlased[muuda | muuda lähteteksti]
Hiidvöölase liha tarvitatakse vähe, kuid sabast valmistavad pärismaalased ruuporeid[1]. Hiidvöölast hävitatakse kui põlde ja karjamaid ülestuhnivat kahjurit, sellepärast on ta mitmel pool haruldaseks jäänud ning kuulub kaitse alla kui unikaalne gigant vöölaste seas[1].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Loomade elu", 7. kd., lk 94