Hideyo Noguchi

Hideyo Noguchi

Hideyo Noguchi (jaapani keeles 野口 英世 Noguchi Hideyo; 11. mai 1876 Inawashiro, Fukushima – 21. mai 1928 Accra, Ghana) oli jaapani bakterioloog. Ta avastas neurosüüfilise etioloogia, 1913. aastal isoleeris ta seljaajukuivega patsientide ajuproovidest bakteri Treponema pallidum.

Noguchi Hideyo lapsepõlve varjutas olmeõnnetus: üheaastaselt kukkus ta tulekoldesse (või kallutas endale keeva riisipaja peale), mille tagajärjel said tema vasak külg ja käsi raskeid põletushaavu. Kuid arvatakse, et tema huvi meditsiini õppimise vastu sai alguse üleelamistest 16-aastaselt, kui kirurg Kanae Watanabe tegi talle käeoperatsiooni.

Alistamatu meele ja erakordse püüdlikkuse toel sai ta toimetulekut häirinud probleemidest jagu, kolis Tōkyōsse ja töötas õpingute ajal majahoidjana. 1896. aastal sooritas ta meditsiinipraktiseerija eksami esimese astme ja lõpetas 21-aastaselt Tōkyō meditsiinikolledži. Pärast meditsiinidoktori litsentsi omandamist võttis ta vastu lektoritöö ning tutvus doktor Morinosuke Chiwakiga, kellest sai tema eluaegne sõber ja mentor.

Hideyo uurimistöö sai hoo sisse pärast seda, kui ta oli 1900. aastal asunud elama Ameerika Ühendriikidesse ning töötas Pennsylvania Ülikoolis doktor Simon Flexneri uurimisassistendina.

Noguchi varasemad uuringud olid seotud maomürgi füsioloogiliste toimete uurimisega, näiteks hemolüüsi, verejooksude, ödeemi ja endoteeli kahjustustega. 1909. aastal ilmus tema monograafia "Snake Venoms: An Investigation of Venomous Snakes with Special Reference to the Phenomena of Their Venoms".

Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituudis töötades avaldas ta rohkem kui 200 teaduspublikatsiooni mitmete nakkushaiguste, näiteks süüfilise, tuberkuloosi, trahhoomi, lastehalvatuse, marutõve, kollapalaviku, Kaljumägede tüüfuse ja Oroya palaviku kohta.

Noguchil diagnoositi 1913. aastal süüfilis.

Publikatsioone

• "The Action of Snake Venom Upon Cold-blooded Animals" (1904; Washington, Carnegie Institution)
• "Snake Venoms: An Investigation of Venomous Snakes with Special Reference to the Phenomena of Their Venoms" (1909; Washington, Carnegie Institution)
• "Serum Diagnosis of Syphilis and the Butyric Acid Test for Syphilis" (1911; Philadelphia: J. B. Lippincott)
• "Laboratory Diagnosis of Syphilis: A Manual for Students and Physicians" (1923; New York: P. B. Hoeber)