Hetitoloogia
Hetitoloogia on teadusharu, mis uurib Anatoolia aladel elanud hetiitide, luuvilaste ja palailaste keelt, kultuuri, ajalugu, kirjandust, usundeid ja muud. Hetitoloogia on assürioloogia allharu, mis on aja jooksul teadusliku spetsialiseerumise käigus üha iseseisvunud. [1]
Teadusharu teke
[muuda | muuda lähteteksti]Anatoolias töötanud saksa arheoloog Hugo Winckler kaevas aastail 1906-1907 ja 1911–1912 välja tänapäeva Boğazkales asuva muistse hetiitide pealinna Hattuša, kust leidis ligikaudu 13 000 kiilkirjateksti, millele hiljem on lisandunud veel tuhandeid tahvleid. Arheoloogilised väljakaevamised kestavad sealses piirkonnas tänapäevani.
Hetiidi keele dešifreeris esmakordselt tšehhi orientalist, filoloog ja assürioloog Bedřich Hrozný, kes publitseeris oma avastused hetiidi keele grammatikast 1917. aastal. Läbimurde hetiidi keele mõistmisel tegi võimalikuks Hrozný arusaam, et hetiidid rääkisid indoeuroopa keelt, mida ei peetud kiilkirja kasutavate keelte puhul üldiselt tõenäoliseks. Hrozný panuse tõttu hetiidi keele mõistmisele peetakse teda seetõttu ka hetitoloogia alusepanijaks. [2]
Hetitolooge
[muuda | muuda lähteteksti]Eestiga päritolu oluliste hetitoloogide hulka kuulub California ülikoolis töötanud Jaan Puhvel, kes on tuntud "Hetiidi etümoloogiasõnastiku" väljaandmise tõttu.
Hetitoloogiast eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- Vojtech Zamarovský. Hetiitide impeeriumi saladuste jälil. Tallinn, 1971 (slovaki keelest tõlkinud Leo Metsar)
- Vladimir Sazonov, Peeter Espak, Andreas Johandi. Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500-2000 eKr: Mesopotaamia ajalugu kiilkirja tekkest kuni Uus-Sumeri riigi languseni. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Vladimir Sazonov & Peeter Espak & Andreas Johandi (2017). Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500-2000 eKr: Mesopotaamia ajalugu kiilkirja tekkest kuni Uus-Sumeri riigi languseni. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 14. ISBN 978-9949-773-71-8.
- ↑ Vladimir Sazonov & Peeter Espak & Andreas Johandi (2017). Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500-2000 eKr: Mesopotaamia ajalugu kiilkirja tekkest kuni Uus-Sumeri riigi languseni. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 26. ISBN 978-9949-773-71-8.