Herrera stiil
.jpg)
Herrera stiil (hispaania keeles estilo herreriano, arquitectura herreriana) on arhitektuuristiil, mis kujunes välja ja käibis Hispaanias 16. sajandi viimasel kolmandikul Felipe II (1556–1598) valitsusajal ja kasvas 17. sajandil üle Hispaania barokkstiiliks.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Herrera stiili, mis sai nime 16. sajandi suurima Hispaania arhitekti Juan de Herrera järgi, loetakse Hispaania arhitektuuris renessanssarhitektuuri viimaseks faasiks platereskse stiili ja klassikalise renessanss-stiili järel. Seda iseloomustab geomeetriline lihtsus, rangus ja dekoori peaaegu täielik puudumine. Neid jooni seostatakse aastast 1560 kuni 16. sajandi lõpuni Hispaanias Felipe II ajal valitsenud sotsiaalse ja kultuurilise õhkkonnaga, samuti monarhi isiksusega: Felipe II oli sünge ja melanhoolne ning vaadetelt usufanatismiga piirnevalt range katoliiklane.[1]
Herrera stiili parim näide on El Escoriali palee-klooster (1563–1584), mille Felipe II lasi ehitada Madridi lähedale, väga erinev Karl V paleest Alhambras; 205 x 160 meetrise ristküliku suuruse põhiplaaniga El Escoriali keskel asub siseõue asemel suur kirik.
El Escoriali ehitamise planeeris arhitekt Juan Bautista de Toledo, kuid teostuse ja stiili lõi ta abiline ja järeltulija Herrera, kusjuures Felipe II vaatas samuti projektid üle, eemaldades kõik kaunistava või toretseva.
Herrera stiili ehitised on väljastpoolt äärmiselt lihtsad – lihtne sein monotoonse kaunistusteta akende reaga, mis loovad kloosterlikult mõjuva terviku. Escoriali ainus klassikalise renessanss-stiili element välisilmes on peaportaal, millel kahe korrusena paiknevad dooria poolsambad toetavad kolmnurkfrontooni. Escoriali keskel asuval kirikul on kaks kellatorni ja tambuuril kõrguv kuppel. Külm hall graniit, millest El Escorial ehitati, rõhutab vormide rangust. Sama rangus valitseb interjööris, ainus element on klassikaline dooria order, orderitest lihtsaim. Võlvlaed on kassettideta, seinapinda liigendavad paneelid siledad; dooria orderis ei kasutata pilastritel entaasi, vaid need on sirgete joontega.[2]
Teised Juan de Herrera loodud ehitiste näited on Valladolidi katedraal (alustati 1585, valmis 18. sajandil) ja Sevilla börsihoone (1582–99).[3]
Arhitektid
[muuda | muuda lähteteksti]Herrera stiili peamiste viljelejate hulka loetakse lisaks Juan de Herrerale (1533–1597) ka Francisco de Mora (1553–1610); stiili hilisemad viljelejad on Juan Gómez de Mora (1586–1648) ja Ventura Rodríguez (1717–1785).
Ehitised
[muuda | muuda lähteteksti]Varased näited
[muuda | muuda lähteteksti]- Berlanga de Duero hertsogipalee (16. sajandi algus)
- San Sebastián in Villacastíni kiriku läänekülg (u 1535/40)
- Toledo Alcázar (u 1535, hiljem mitu korda ümber ehitatud ja ennistatud)
- Cigalese Santiago Apóstoli kirik (u 1535)
- Hospital de Tavera Toledos (1541–1603)
- Pastrana hertsogipalee (alustatud u 1545)
Tüüpilised Herrera stiili näited
[muuda | muuda lähteteksti]- Escorial (1563–1597)
- Uclési kloostri kirik (1580–1598)
- Valdemorillo Nuestra Señora de la Asuncióni kirik (16. sajand)
- Cebrerose Santiago Apóstoli kirik (16. sajand)
- Colmenar del Arroyo Nuestra Señora de la Asuncióni kirik (16. ja 17. sajand)
- Lerma hertsogipalee (1601–1617)
- Casa de la Panadería Madridi Plaza Mayoril (1617–1619)
- Palacio de Santa Cruz Madridis (1629–1637)
- Medinaceli hertsogipalee (1621 – u 1650)
- Trinitaaride konvent El Tobosos (ca. 1660–1690)