Harilik söötreiarohi
| Harilik söötreiarohi | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Nelgilaadsed Caryophyllales |
| Sugukond |
Reiarohulised Illecebraceae |
| Perekond |
Söötreiarohi Herniaria |
| Liik |
Harilik söötreiarohi |
| Binaarne nimetus | |
|
Herniaria glabra L. | |
Harilik söötreiarohi (Herniaria glabra) on rohttaimeliiküheaastane rohttaim reiarohuliste sugukonnast söötreiarohu perekonnast.
Kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]
Harilik söötreiarohi kasvab liivikutel, kuivadel muruplatsidel, teeservadel, jalgradadel ja liivastel söötidel.[1]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Söötreiarohu vars on lamav, ümmargune, kuni 30 cm pikk ning paljude okstega. Lehed on vastakud, kuni 1 cm pikad, munajassüstjad, otsast teritunud ja otsast teravad. Õied on väikesed ja rohelised ning esinevad kuni kümneõieliste kerakestena. Õies on nii kroonlehti, tupelehti kui ka tolmukaid 5, emakakaelu 2. Kroonlehed on valkjad ja lühemad kui tupp. Tupelehed on rohekad. Vili on üheseemneline, must, sile ja läikiv. Õitseb juunist septembrini.[1]
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvamedistsiinis[muuda | muuda lähteteksti]
Droog saadakse õitsemise ajal taime maapealsest osast, millest eemaldatakse puitunud osa. Droog sisaldab saponiine, flavonoide ning jääkidena eeterlikke õlisid ja alkaloide. Droogist valmistatud tee soodustab uriini eritumist ning seda kasutatakse mitmesuguste kusepõie- ja neeruhaiguste puhul.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste (1973). Eesti NSV ravimtaimed. Tallinn: Valgus. Lk 229-231.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Harilik söötreiarohi andmebaasis eElurikkus
