Hermann Paris

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hermann Paris (16. august 1891 Luke vald, Tartumaa19. detsember 1954 Tallinn) oli Eesti rohuteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hermann Paris oli talupidaja poeg.[1]

Õppis Tartu Klassikalises Gümnaasiumis, keskhariduse omandas iseseisvalt. Lõpetas 1918 Moskva ülikooli proviisorina, 1928 rohuteadlasena, farmaatsiamagister (1928, TÜ), väitekiri "Mõningate Pb-organosoolide stabiilsusest", farmaatsiadoktor (1932, TÜ), väitekiri "Rasvhapete alkaalisoolade bakteritsiidsest toimest". Oli 1906–1911 Pihkvas ja 1911–1915 Moskvas apteekriõpilane, 1915–1916 Peterburis hospitali apteegis, 1916–1917 sõjas, 1917 Moskvas apteekriõpilane, 1918 Moskvas apteegis proviisor, 1918 Moskvas Tervishoiu Peavalitsuse apteegiosakonna eriteadlane, 1919–1921 Baškiirias apteegijuhataja,1925–1940 TÜ apteegi juhataja, ühtlasi aastast 1928 TÜ abiõppejõud, 1935–1937 eradotsent, 1938–1941 dotsent. 1937 Akademilise Eradotsentide Ühingu esimees.

Sõja ajal Saksa koonduslaagris, töötas apteegis. Oli 1944–1947 Eesti NSV Tervishoiu Ministeeriumi Apteekide Peavalitsuse ülema asetäitja, 1947–1951 Keemia Instituudis farmaatsiasektori juhataja, 1950–1952 põlevkivikeemia sektori vanemteadur, 1951–1954 Kose apteegi juhataja.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: Eesti ravimtaimed, farmakopöa preparaadid. Keemia Instituudis uuris põlevkiviõlist antiseptikumide saamise võimalusi ning para-aminosalitsüülhappe sünteesi. Rohkelt kirjutisi kutseküsimustest. 1926–1934 oli ajakirja Eesti Rohuteadlane toimetaja. Akadeemilise Rohuteaduse Seltsi juhatuse liige. Umbes 20 teadustrükist.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vennad olid kunstnik ja kunstiajaloolane Rudolf Paris, keemik August Paris ja õigusteadlane Eduard Paris. Õde Julie töötas hambaarstina.[2] Tema vennatütar oli kunstiajaloolane Olga Berendsen.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Oleum Betulae empyreumaticum'i omadustest ja koosseisust. // Eesti Rohuteadlane (1928) 7
  • Farmatsöitiline käsiraamat (kaastoim). Tartu, 1931
  • Seatina dispersioonist bensoolis ja toluoolis. // Eesti Rohuteadlane (1932) 5
  • Kolloidsest seatinast, eriti atsetonosoolist. // Eesti Rohuteadlane (1932) 6
  • Piparmündi Mentha piperita, L. kultuur. // Eesti Rohuteadlane (1934) 4
  • Kummeli, Matricaria chamomilla, kultuur. // Eesti Rohuteadlane (1934) 4
  • Salvei, Salvia officinalis, kultuur. // Eesti Rohuteadlane (1936) 10
  • Ravimtaimede kultuur ja droogideturu korraldamine Lätis. // Eesti Rohuteadlane (1939) 2
  • Palderjanijuure võrdlev uurimine. // Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis 36 (1940) 2
  • О фунгицидных свойствах сланцевых смол (kaasautorid V. Pedak, E. Keel). // Гор. cл. (1956) 2

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 499
  • Eesti Rohuteadlane (1932) 9/10, 190–191; (1996) 3, 28
  • Pharmacia (1932) 11, 326
  • Keemia Instituudi teaduskaader 1947–1972. Tallinn, 1972, 9
  • Hinrikus, T., Raal, A., Tankler H. Farmaatsia Tartu ülikoolis läbi aegade. Tartu, 2005, 35.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.