Hermann II (Baden)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Hermann II Badenist (u. 1060 – 7. oktoober 1130) oli esimene Badeni markkrahvi tiitli kandja, perekonna asukoha Hohenbadeni lossi järgi. See loss on tänapäeval Baden-Badeni linnas.

Püha Ulrich von Zell saab Baseli piiskopilt tunnistajate Berthold II ja tema vennapoja Hermann II ees kirja, mis pakub Ambringeni ja Biengeni maid

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Hermann oli Hermann I Badenist ja Judithi Backnang-Sulichgaust poeg. Ta oli Verona margi valitseja aastatel 1112-1130.

Ta nimetas end Dominus in Baden, comes Brisgaviae, marchio Verona (Badeni isand, Brisgau krahv, Verona markkrahv). 1070. aasta paiku hakkas Hermann ehitama Hohenbadeni lossi vana keldi ehitise jäänuste peale. Pärast valmimist 1112. aastal võttis ta endale Badeni markkrahvi tiitli.

Ta ehitas uuesti üles augustiinlaste kloostri, mille tema isa oli 1123. aastal Backnangi ehitanud. Hermanni viimne puhkepaik asub selles kloostris.

Perekond ja lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Hermann II abiellus Judithiga Backnangist ja nad said järgmised lapsed:

  1. Hermann III (suri 16. jaanuaril 1160)
  2. Judith (suri 1162. aastal), abiellus Kärnteni hertsogi Ulrich I-ga (suri 1144. aastal)
Eelnev
tiitel loodi
Badeni markkrahv
1074–1130
Järgnev
Hermann III