Heritage Foundation

Organisatsiooni logo

Heritage Foundation (või lihtsalt Heritage, "Pärandi Sihtasutus") on Washingtonis asuv Ameerika konservatiivne mõttekoda.

Heritage juhib "Projekti 2025", tuntud ka, kui 2025. aasta president Donald Trumpi üleminekuprojekt: ulatuslikku plaani, mis hõlmab ideoloogiliselt lähedaste ametnike ametisse nimetamist, abordivõimaluste piiramist, vastandumist LGBTQ+ õigustele, föderaalagentuuride ümberkujundamist poliitilistel eesmärkidel ja range immigratsioonipoliitika kehtestamist.

Ajalugu

Loomine

Sihtasutuse lõid 16. veebruaril 1973 ajakirjanik Paul Weyrichi, politoloog Edwin Feulneri ja õllekonsterni "Coors" omanik Joseph Coors (kellest sai ka sihtasutuse esialgne pearahastaja). Kasvades välja Powelli (USA juristi Lewis Powelli 23.08.1971 USA kaubanduskoja liikmetele saadetud memorandum, kus kutsuti üles kaitsma USA vabaturumajandust) memorandumist inspireeritud uuest äriaktivistide liikumisest, rahulolematusest liberaalse konsensuse omaksvõtmisest president Richard Nixoni poolt ja olemasolevate mõttekodade mittepoleemilise ja ettevaatliku olemusega, püüdsid asutajad luua institutsiooni, mis edendaks konservatiivset poliitikat.

Ronald Reagani ja George Bush seeniori presidentuurid (1981–1993)

1981. aasta jaanuaris avaldas Heritage põhjaliku aruande „Mandaat juhtimiseks“ (1100 lehekülge), mille eesmärk oli vähendada föderaalvalitsuse suurust. See andis Ronald Reagani ametisse astuvale administratsioonile avaliku poliitika suuniseid ja sisaldas üle 2000 konkreetse poliitilise soovituse selle kohta, kuidas Reagani administratsioon saaks föderaalvalitsust konservatiivse poliitika edendamiseks kasutada. Valge Maja võttis aruande hästi vastu ja mitu selle autorit asusid hiljem Reagani administratsioonis ametisse. Reaganile meeldisid need ideed nii väga, et ta andis igale oma kabineti liikmele koopia ülevaatamiseks. "Mandaat" nägi ette kommunismivaba maailma ning madalate maksude ja väheste regulatsioonidega USA-d, mida ülejäänud maailm imetleks. 2000 ettepanekust viidi 60% Reagani esimese ametiaja lõpuks ellu. Hiljem nimetas Reagan Heritage'i oma presidendiajal "elutähtsaks jõuks" ja see oli tema lemmikmõttekoda. Oma teisel ametiajal pöördus Reagan ideede saamiseks taas Heritage'i poole ja oma teises ametisse astumiskõnes 1985. aastal luges ta ette 22 konkreetset ettepanekut „Juhtimismandaat II-st”. "Sellest raamatust sai tõeliselt Reagani revolutsiooni piibel," ütles Paul Dans, 2023. aastal Donald Trumpi jaoks koostatud "Mandaat juhtimiseks IX" peaautor.

Sihtasutusel oli mõjukas roll Reagani doktriini väljatöötamisel ja edendamisel. See oli Reagani administratsiooni peamine välispoliitiline algatus, mille raames USA hakkas külma sõja viimastel aastatel pakkuma sõjalist ja muud tuge kommunismivastastele vastupanuliikumistele, mis võitlesid Nõukogude Liiduga liitunud valitsuste vastu Afganistanis, Angolas, Kambodžas, Nicaraguas ja teistes riikides. Sihtasutus toetas ka USA uue ballistiliste rakettide kaitsesüsteemi väljatöötamist (nn Tähesõdade projekt). Reagani ja järgneva George H. W. Bushi administratsioonide ajal oli Heritage mõlema administratsiooni välispoliitika ajutrust.

Aastatel 1990 ja 1991 oli Heritage üks juhtivaid operatsioon „Kõrbetorm“ eestvõitlejaid, mille eesmärk oli vabastada Kuveit Iraagi okupatsioonist. "Baltimore Sun" Washingtoni büroo juhi Frank Starri sõnul panid Heritage'i uuringud aluse „suurele osa Bushi administratsiooni mõtlemisest“ nõukogudejärgse välispoliitika osas. Sisepoliitikas nõustus Bushi administratsioon kuuega kümnest eelarvereformi ettepanekust, mille Heritage esitas oma raamatus „Mandaat juhtimiseks III“ ja mille Bushi administratsioon lisas oma 1990. aasta eelarveettepanekusse.

1995. aastal avaldas Heritage oma esimese majandusvabaduse indeksi, iga-aastase väljaande, mis hindab majandusvabaduse olukorda igas maailma riigis.

George W. Bush juuniori presidentuur (2001–2009)

Pärast 11. septembri rünnakuid 2001. aastal toetas Heritage USA terrorismivastast sõda Afganistanis ja Iraagis. Heritage esitas väljakutse sõjavastasele opositsioonile. Nad kaitsesid Bushi administratsiooni kahtlusaluste terroristidega jõhkralt käitumist Guantánamo vanglas.

Barack Obama presidentuur (2009–2017)

2010. aasta aprillis käivitas fond sõsarorganisatsioonina Heritage Actioni, mille eesmärk on rakendada "rohujuuretasandi energiat, et suurendada survet Kongressi liikmetele Heritage Foundationi poliitiliste soovituste omaksvõtmiseks". Uue organisatsiooni eesmärgiks oli ja on mõttekoja ideede elluviimine. 2010. aastal asuti võitlusse president Obama käivitatud tervishoiureformi (nn Obamacare) vastu.

Donald Trumpi esimene presidentuur (2017–2021)

Kui Donald Trump teatas 2015. aasta juunis soovist kandideerida 2016. aasta USA presidendivalimistel kritiseerisid teda mitmed Heritage'i juhtliikmed, väites, et ta on antud ametisse ebasobiv. 2015. aasta juulis Fox Newsis esinedes ütles Heritage Actioni juht Michael Needham: „Donald Trump on kloun. Ta tuleks võistlusest välja jätta.“ Kuid valimiste ajal vältis Heritage'i juhtkond Trumpi-vastast retoorikat.

Pärast Trumpi valimisvõitu sai Heritage'ist uue presidendi suundanäitav institutsioon. Heritage avaldas oma „Uue administratsiooni plaani“ paar päeva enne valimisi. Põhielementide hulka kuulusid riigieelarve tasakaalustamine, Obamacare'i ja Doddi-Franki finantsreformide tühistamine, sotsiaaltoetuste programmide vähendamine, valitsuse määruste leevendamine ja kaitse-eelarve suurendamine. Heritage'i töötajad olid kuid CV-sid kogunud, varunud ja kontrollinud, silmas pidades Trumpi administratsiooni täitmist konservatiivsete inimestega. Heritage'i peeti teiste konservatiivsete liikumiste juhtide seas sisenemispunktiks Trumpi üleminekumeeskonda. Sihtasutusel oli administratsiooni personali osas sõnaõigus, CNN teatas 2017. aasta jaanuaris, et "ühelgi teisel Washingtoni institutsioonil pole üleminekuperioodil sellist jalajälge." Jaanuaris 2018, aasta pärast Trumpi ametisse asumist, teatas Heritage, et Trumpi administratsioon on ellu viinud 2/3 Heritage'i "Mandaat juhtimiseks" sisalduvast 334st soovitusest.

Joe Bideni presidentuur (2021–2025)

2021. aasta veebruari algul palkas Heritage endise Trumpi asepresidendi Mike Pence'i oma külalisuurijaks. 2021. aasta märtsis ilmus temalt arvamuslugu, milles ta esitas valeväiteid pettuste kohta 2020. aasta presidendivalimistel. Pence'i valeväited pälvisid kriitikat ja parandusi mitmetelt meediaväljaannetelt ja faktikontrolliorganisatsioonidelt. Pence lahkus sihtasutusest 2022. aastal.

2022. aasta mais hakkas Heritage vastu seisma Ukrainale sõjalisele abi andmisele avaldades selleks survet USA Kongressi vabariiklastest saadikutele. Nad väitsid, et Ukraina abipakett paneb Ameerika enda USA riigieelarves viimasele kohale. „See kavandatud Ukraina abipakett võtab raha ära Ameerika rahva prioriteetidelt ja saadab hoolimatult meie maksumaksja dollareid ilma igasuguse vastutuseta võõrale riigile,“ ütles Heritage Actioni tegevdirektor Jessica Anderson. Vastuseks sellisele suunamuutmisele lahkus Heritage'i välispoliitika juht Luke Coffey 2022. aasta juunis ametist. Hiljem ütles ta, et Heritage'i "juhtkond nõudis temalt 6. jaanuari Kapitooliumi rahutuste hukkamõistmist käsitleva Twitteri postituse eemaldamist." Lahkujaid oli mitmeid teisigi – 2022. aasta kaheksa kuuga lahkus Heritage'ist 51 töötajat ja palgati tööle 73 uut töötajat (septembris 2022 oli seal palgal 275 ja Heritage Acitonis 30 töötajat). Suur osa pingetest tekkis vaidlustes selle üle, kes kehtestab Heritage'i „ühehäälelise poliitika“ – mis nõuab, et kõik töötajad oleksid igas küsimuses avalikult ühel meelel. „Meie poliitika ei muutunud,“ ütles Heritage'i välispoliitika uus juht Jim Carafano. „Me oleme iseseisva Ukraina poolt, mis suudab ennast kaitsta. Me oleme fiskaalselt vastutustundlike valitsuse eelnõude ja tegelikult toimivate plaanide poolt.“ Mõned endised töötajad väidavad, et Heritage'is on võim läinud ühe inimese – Heritage'i presidendi Kevin Robertsi kätte, kes teeb kõik tähtsamad otsused. Mõned teadlased ütlevad, et autoritaarse juhtimisstiili lõi 2013–2017 Heritage'i president olnud senaator Jim DeMint. Tema jal heidutasid kõrgemad juhid töötajaid Trumpi poliitika kritiseerimisest juba enne tema ametisseastumist.

Märtsis 2023 sõlmis Heritage koostöölepingu Ungari mõttekojaga Doonau Instituut, mis on Ungari valitsuse rahastatav ja poliitiliselt lähedane Ungari peaminister Viktor Orbanile.

"Projekt 2025" ja Donald Trumpi teine presidentuur

 Pikemalt artiklis Projekt 2025

""Üleolekutundega" eliit hävitab Washingtoni, hoolimata sellest, et nad on vaid võrdsed töötajatega, kes käivad duši all pärast tööd, mitte enne tööd", kirjutas Heritage'i president Kevin Roberts sissejuhatuses "Projektile 2025", mis on konservatiivne manifest Trumpi teiseks administratsiooniks. "Projektiga 2025" soovis sihtasutus positsioneerida end Trumpi potentsiaalse järgmise ametiaja poliitilise ja personalijõuna, sarnaselt sellele, mida nad oli 1981. aastal Ronald Reagani jaoks.

"Projekt 2025" (tuntud ka kui 2025. aasta presidendi üleminekuprojekt) on poliitiline algatus Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse ümberkujundamiseks ja täidesaatva võimu konsolideerimiseks parempoolse poliitika kasuks. Heritage avaldas projekti 2023. aasta aprillis. "Projekt 2025", Heritage'i sarja „Mandaat juhtimiseks” üheksas versioon, põhineb vastuolulisel unitaarse täidesaatva võimu teooria tõlgendusel, mis väidab, et kogu täidesaatev võim on presidendi täieliku kontrolli all. Projekti pooldajad väidavad, et see lammutaks vastutustundetu ja enamasti liberaalse valitsusbürokraatia. Projekti peaautori Paul Dansi sõnul üritatakse tagasi pöörata viimased 100 aastat USA poliitikas, mida ta peab liberaalseks pealetungiks Washingtonile. Nad tahavad kukutada selle, mis sai alguse Woodrow Wilsoni loodud föderaalsest administratiiveliidist ja hiljem kasvas Franklin Roosevelti "Uue kursi" ("New Deal") ja Lyndon Johnsoni "Suure ühiskonna" ("Great Society") all tohutuks, vastutustundetuks ja enamasti liberaalseks bürokraatiaks (nagu konservatiivid seda näevad), kus on tänapäeval umbes kaks ja veerand miljonit föderaaltöötajat. Nende eesmärk on vähendada justiitsministeeriumi rahastamist, lammutada FBI, lõhkuda sisejulgeolekuministeerium ning likvideerida haridus- ja kaubandusministeeriumid, kui nimetada vaid mõnda oma suuremat sihtmärki. Nad tahavad anda presidendile täieliku võimu peaaegu sõltumatute asutuste, näiteks föderaalse kommunikatsioonikomisjoni (Federal Communications Commission) üle, mis kehtestab ja jõustab reegleid televisiooni- ja internetiettevõtetele, mis on viimastel aastatel olnud Trumpi poliitilise eksistentsi nuhtluseks. Ja nad tahavad tagada, et see, mis sellest kärbitud bürokraatiast alles jääb, oleks usaldusväärselt MAGA (Teeme Ameerika Jälle Suureks "Make America Great Again) -konservatiivne – mitte ainult järgmise presidendi, vaid ka pika aja jooksul – ja et Valge Maja säilitaks selle üle täieliku kontrolli. Selle tegevuskava elluviimiseks – mis tugineb teisele Reagani-aegsele ideele, vastuolulisele põhiseaduse „unitaarteooriale“, mille kohaselt II artikkel annab presidendile täieliku võimu föderaalse bürokraatia üle.

"Projekt 2025" nõuab keskkonnaalaste regulatsioonide vähendamist fossiilkütuste eelistamiseks. Plaanis on vähendada ettevõtete makse, kehtestada üksikisikutele ühtne tulumaks, kärpida Medicare'i ja Medicaidi toetusi. Tehakse ettepanek kriminaliseerida pornograafia, kaotada LGBT-vastase diskrimineerimise eest õiguslikud kaitsemeetmed, lõpetada mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse (DEI) programmid, samal ajal kui justiitsministeerium peaks hoopis valgevastase rassismi eest vastutusele võtma. Projekt soovitab ebaseaduslike immigrantide vahistamist, kinnipidamist ja massilist väljasaatmist ning USA relvajõudude kasutamist siseriikliku õiguskaitse tagamiseks.

Kriitikud on seda nimetanud autoritaarseks, kristlikuks natsionalistlikuks plaaniks, mis juhiks USA autokraatia poole. Mõned õiguseksperdid väidavad, et see õõnestaks õigusriigi põhimõtet, võimude lahusust, kiriku ja riigi lahusust ning kodanikuvabadusi. Seda on nimetatud ka "valge ülemvõimu manifestiks".

"Projekt Esther"

"Projekt Esther" on Heritage'i püüdlus maha suruda Palestiina-meelseid proteste ja seda, mida sihtasutus ise väidab olevat antisemitism. Ettevõtmist on toetanud mitmed evangeelsed kristlikud organisatsioonid, kuid mitte ükski suurem juudi organisatsioon. Projekt avaldati 7. oktoobril 2024 Palestiina terrorirühmituse Ḩamās Iisraeli-vastase rünnaku aastapäeval. Projektis soovitatakse föderaalvalitsusel tegutseda „raevukalt Iisraeli-, sionismi- ja Ameerika-vastaste rühmituste“ vastu, mida nad nimetavad „Hamasi tugivõrgustikuks“. Plaanis soovitatakse kasutada immigratsiooniseadusi, terrorismivastaseid seadusi ja väljapressijate mõjutatud ja korrumpeerunud organisatsioonide seadust, mida on edukalt kasutatud organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel. Kriitikute arvates keskendub projekt vasakpoolsele antisemitismile, ignoreerides parempoolset antisemitismi. Mitmed juudi ja kristlikud sionistlikud organisatsioonid ütlesid "The New York Timesile", et nad ei soovi projektiga koostööd teha, kuna selle suutmatus keskenduda parempoolsele antisemitismile oli liiga parteiline. "The New York Times" kirjeldas "Projekt Estheri eesmärki kui „laia Iisraeli kriitikute ringi tembeldamist „sisuliselt terroristlikuks tugivõrgustikuks“, et neid saaks deporteerida, rahastamisest ilma jätta, kohtusse kaevata, vallandada, välja saata, ostratiseerida ja muul viisil „avatud ühiskonnast“ välja jätta.“ See tõi esile katseid eemaldada koolidest ja ülikoolidest õppekava, mida peetakse „Hamasi toetuseks“, eemaldada „toetavad õppejõud“, puhastada sotsiaalmeedia väidetavalt antisemiitlikust sisust, tühistada institutsioonide riiklik rahastamine ning tühistada viisad ja deporteerida need, kes propageerisid Palestiina-meelsust.

2025. aasta jaanuaris avaldas "The Forward" lekkinud materjalid, milles Heritage saatis "Projekt Estheri" rahastajatele ja mis sisaldas plaani tuvastada ja sihtida Vikipeedia toimetajaid, kes "kuritarvitasid oma positsiooni", avaldades väidetavalt antisemiitlikku sisu. "Projekt Estheri" rünnatavate sihtmärkide hulgas on ka USA juudi soost miljardär ja filantroop George Soros, kes projekti arvates üritab „lammutada lääne demokraatiaid, väärtusi ja kultuuri.“

Projekt on saanud toetust peamiselt evangeelsetelt kristlikelt organisatsioonidelt. Kolmekümne endise juudi rühmituste liikme ja antisemitismiga võitleva Laimuvastase Liiga (Anti-Defamation League) endise esimehe Robert Sugarmani avalik kiri kritiseeris "Projekt Estherit", öeldes, et „mitmed osapooled kasutavad väidetavat muret juutide turvalisuse pärast nuiana kõrghariduse, õiglase menetluse, kontrolli ja tasakaalu, sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse nõrgestamiseks“ ning kutsudes juudi juhte ja institutsioone üles „seisma vastu juutide hirmude ärakasutamisele ja avalikult ühinema teiste organisatsioonidega, mis võitlevad demokraatia piirete säilitamise eest“.