Henri de Saussure
|
See artikkel räägib entomoloogist ja mineraloogist; USA rahapaja juhi kohta vaata artiklit Henry William de Saussure |
Henri Louis Frédéric de Saussure (27. november 1829 Genf – 20. veebruar 1905 Genf) oli Šveitsi entomoloog ja mineraloog.
Ta õppis mitu aastat Pariisis ja lõpetas sealsed õpingud litsentsiaadikraadiga. Seejärel omandas ta Gießeni ülikoolist doktorikraadi.
Peamiselt uuris de Saussure kiletiivalisi ja sihktiivalisi. Tema esimene teadustöö avaldati 1852 ja see käsitles erakherilasi.
1854 reisis ta Lääne-Indiasse ning sealt Mehhikosse ja USA-sse. Seal kohtus ta oma kaasmaalase, paleontoloogi ja geoloogi Louis Agassiz'ga. 1856 naasis de Saussure Šveitsi, kaasas suur kogu ameerika putukatest, hulkjalgsetest, vähilaadsetest, lindudest ja imetajatest.
De Saussure oli huvitatud ka geograafiast, geoloogiast ja etnoloogiast. Seetõttu oli ta 1858 Genfi geograafiaühingu asutajate hulgas. Ta oli ka Genfi loodusajaloomuuseumi juhtimiskomitee liige. Seetõttu oli tal võimalik muuta oma kile- ja sihktiivaliste kogu üheks maailma parimatest.
Tema peamised teened teaduse ees väljenduvad esiteks selles, et ta suutis näha sugulussidemeid maailma eri otstes elavate loomarühmade vahel, ja teiseks selles, et ta uute loomaliikide kirjeldamisel ei piirdunud üksnes nende välimuse mainimisega, vaid kirjeldas nende peeni morfoloogilisi iseärasusi.
1872 sai ta Londoni entomoloogiaühingu auliikmeks.
Pere[muuda | muuda lähteteksti]
Tema pojad olid keeleteadlane Ferdinand de Saussure (1857–1913), sinoloog ja astronoom Léopold de Saussure (1866–1925) ning esperantist René de Saussure (1868–1943). Kokku oli tal 9 last, kellest Ferdinand oli vanim.