Henri Gervex

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Henri Gervex
Henri Gervex.jpg
Sünniaeg 10. detsember 1852
Sünnikoht Pariis, Prantsusmaa
Surmaaeg 7. juuni 1929 (76-aastaselt)
Tegevusala maalikunst

Henri Gervex (10. detsember 18527. juuni 1929) oli prantsuse maalikunstnik, kes õppis maali Alexandre Cabaneli, Pierre-Nicolas Brisset' ja Eugène Fromentini käe all.[1][2]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varasemad aastad[muuda | muuda lähteteksti]

"Valtesse de La Bigne" (1879)

Ta oli klaverivalmistaja Félix Nicolas Gervex' ja Joséphine Peltieri poeg. 15-aastasena asus ta õppima Pierre-Nicolas Brisset' ateljees. Kolm aastat hiljem teenis ta Rahvuskaardi 152. pataljonis. 1871. aastal võeti ta Alexandre Cabaneli ateljeesse École des Beaux-Arts'i, kus ta õppis viis aastat koos Jean-Louis Foraini, Fernand Cormoni ja maastikumaalija Eugène Damasiga. Ta õppis ka orientalistliku maalikunstniku Eugène Fromentini juures.

Debüüt[muuda | muuda lähteteksti]

"Rolla" (1878). Modelliks oli Ellen Andrée

Tema varajane looming kuulus peaaegu eranditult mütoloogilisse žanrisse, mis oli ettekäändeks akti maalimiseks. Pariisi salongi žürii lükkas tema Alfred de Musset' luuletusele tugineva 1888. aasta "Rolla" tagasi ebamoraalsuse tõttu, [1] kuna see kujutas stseeni luuletusest – alasti prostituuti pärast kliendiga seksimist. Tsensuur tegi aga Gervex' maali veelgi kuulsamaks ja alustas tollal 26-aastase Gervex' karjääri. Ehkki Salongis oli ta keelatud, eksponeeriti "Rollad" lähedal asuvas eragaleriis, kus ta oli äärmiselt populaarne.[3]

Gervex oli kuulsa kurtisaani Valtesse de La Bigne'i üks paljudest armukestest. Nende suhe oli pikk ning Gervex kujutas kuldjuukselist kaunitari 1881. aastal oma kunstiteoses "Abielu", kus ta on pealaest jalatallani riietatud sinisesse, tema lemmikvärvi, seistes tumedajuukselise vuntsidega mehe kõrval. Teine La Bigne'i maal inspireeris Émile Zolad romaani "Nana" kangelanna loomisel ja Gervex ise oli Zola romaani "L'Œuvre" ("Kunstiteos", 1886) tegelase, oportunistliku maalikunstniku eeskujuks.

Hiljem pühendus Gervex kaasaegse elu kujutamisele ja saavutas edu oma teosega "Dr Péan Salpétrières" ("Operatsioon"), mis on Rembrandti "Doktor Tulpi anatoomialoengu" moderniseeritud variant. [4][5]

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

"Maaližürii istung" (u 1883)

Talle usaldati mitmeid olulisi ametlikke maaliteoseid ja avalike hoonete kaunistamisi. Esimeste seas on "Auhindade jagamine" (1889) Palais de l'Industrie's, "Nikolai II kroonimine", "Linnapea bankett" (1900) ja grupiportree "La République Française" ja ka Pariisi Hôtel de Ville'is asuva Salle des Fêtes'i (ballisaali) lagi ja dekoratiivpaneelid, mille ta maalis koos Emile-Henri Blanchoniga. Selle töö eest sai Gervex Auleegioni ordeni.[6] Ta maalis koos Alfred Stevensiga ka panoraami "Sajandi ajalugu" (1889). Luxembourgi muuseumis on tema maal "Saatür Bacchantega mängimas" ning "Salongi žürii" (1885). Lisaks arvukatele õlis ja pastellis tehtud portreedele on olulisteks teosteks ka "Veenuse sünd", "Armulaud Kolmainsuse kirikus", "Tagasitulek ballilt", "Diana ja Endymion", "Töö", "Abielu", "Suursaadikute juures", "Paadisõit saarestikus", "Nana ja sünnitus". [4] [7]

1893. aastal Venemaal reisides tellis Nikolai II temalt enda kroonimise maali ja keiserliku perekonna portreed.[8] [9]

1913. aastal valiti ta Académie des Beaux-Arts'i. 

Tema Pariisi rue de Chavreau 68 asuva maja ja ateljee, mille ta ehitas 1890. aastatel, et saada endale ruumi suuremahuliste teoste loomiseks, sealhulgas Nikolai II tellimuste jaoks, ostis hiljem tantsija Isadora Duncan.[10][11]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

"La femme au Masque" (1885) pälvis 1902. aasta kohtuasjas ülemaailmse tähelepanu, kuna Camille du Gasti süüdistati ekslikult selles, et ta oli pildi modell

Õpilased[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]