Mine sisu juurde

Henri Christofer Aavik

Allikas: Vikipeedia

Henri Christofer Aavik (sündinud 11. aprillil 1995) on eesti dirigent.

Henri Christofer Aavik on õppinud Tabasalu Muusikakoolis ning lõpetanud 2014. aastal[1] Tallinna Muusikakeskkooli trompeti ja muusikateaduse erialal, lühikest aega on ta õppinud ka viiulit.[2] Juba keskkooliõpilasena osales ta Soomes Sibeliuse Akadeemias professor Jorma Panula noorte dirigeerimiskursustel. Aastatel 2014–2021 õppis ta dirigeerimist Saksamaal Weimari Franz Liszti nimelises Muusikakõrgkoolis (ja lisaks Šveitsis Zürichi Kunstide Koolis), kus lõpetas nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe.[3] Järgnes Amsterdami ja Haagi Kuningliku Konservatooriumi ühine magistriprogramm. Ta on osalenud Riccardo Muti, Daniele Gatti, Paavo Järvi ja Bruno Weili meistrikursustel ning täiendanud end uue muusika alal Christof Löseri, Steffen Schleiermacheri, Rüdiger Bohni ja Zsolt Nagy käe all.[4]

Töö ja looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Aavik on dirigendina töötanud umbes 70 muusikakollektiiviga (sh Zürichi Tonhalle Orkester, Weimari Riigikapell, Jena Filharmoonia Orkester, Hradec Králové Filharmoonia Orkester, Orchestra Senzaspine, Põhja-Hollandi Sümfooniaorkester).[5]

2014. aastal oli ta Tallinna Muusikakeskkooli abituriendina 51. lennu ooperiprojekti (W. A. Mozart "Bastien ja Bastienne") kunstiline juht ja dirigent.[6]

Aastatel 2017–2019 töötas ta Ilmenau Tehnikaülikooli (Saksamaa) Sümfooniaorkestri kunstilise juhina.

2021. aastal kutsus ta dirigendina kokku Euroopas õppivate noorte eesti muusikute orkestri, mille kontsertmeistriks sai viiuldaja Hans Christian Aavik. Orkester on tegutsenud projektipõhiselt, sealhulgas andnud Estonia kontserdisaalis aastalõpukontserte "Jõuluks koju", millest on otseülekandeid (ja helisalvestisi) teinud Klassikaraadio.[7] 2023. aastal esines orkester 43-liikmelisena.[8]

Alates hooajast 2020/21 on ta juhatanud külalisdirigendina rahvusooperi Estonia orkestrit (Tšaikovski "Pähklipureja", Verdi "La traviata", Bizet' "Carmen") ning olnud Pärnu Linnaorkestri külalisdirigent.

2022/23 hooajal dirigeeris ta külalisdirigendina Läti Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit, kammerorkestrit Israel Camerata Jerusalem ja Bergi Sümfooniaorkestrit.

2024. aasta sügishooajast on ta Pärnu Linnaorkestri peadirigent.

Ta on dirigendina osalenud Eesti Kontserdi hariduslikes muusikaprojektides / kogupereooperites "Mängime "Võluflööti"" (alates 2022. aastast) ja "Mängime "Sevilla habemeajajat"" (alates 2023. aastast).

Aprillis 2024 andis ta oma esimese kontserdi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri külalisdirigendina. Kavas oli Mendelssohni avamäng "Hebriidid", Schumanni klaverikontsert a-moll ja Mozarti 36. sümfoonia. Klaverisolist oli jaapanlanna Misora Ozaki, kontserdist tegi otseülekande Klassikaraadio.[9]

  • 2011 – Tallinna noor kultuuritegija 2011 (rahvusooperi Estonia noorteprojekti "Armastus salakaubaks" raames tehtud dirigenditöö eest)
  • 2014 – esikoht IV Eesti Noorte Puhkpilliorkestrijuhtide konkursil
  • 2021–2023 Saksamaa Muusikanõukogu stipendiaat (noorte dirigentide toetusprogrammis "Forum Dirigieren des Deutschen Musikrates")
  • 2022 – esikoht VIII rahvusvahelisel Jorma Panula nimelisel dirigentide konkursil
  • 2022 – II koht V Jevgeni Svetlanovi nimelisel rahvusvahelisel konkursil
  • 2022 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia[10]
  • 2025 – Saksamaal korraldatava dirigentide auhinnavõistluse German Conducting Award peaauhind ja Kurt Masuri nimeline publikupreemia[11]

Henri Christofer Aaviku vend on rahvusvahelisi konkursse võitnud viiuldaja Hans Christian Aavik. Vendade ühiskontsert "Aavik & Aavik" toimus Pärnu kontserdimajas 3. märtsil 2023, esineti koos Pärnu Linnaorkestriga.[12] Koos musitseeriti ka Pärnu Linnaorkestri 31. hooaja lõpukontserdil "Hans Christian Aavik & Sibelius" 13. mail 2025.[13]

Muusikateatri juurde leidis ta tee tänu vanaemale, kes töötas pensionipõlves Estonia teatri kostüümilaos ning võttis lapselapsi tihti kaasa nii muusika- kui ka sõnalavastuste etendustele, samuti Estonia talveaia üritustele.[14]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]