Henn Roode

Allikas: Vikipeedia
Henn Roode
Sündinud 4. november 1924
Tallinn
Surnud 25. detsember 1974
Tallinn
Rahvus eestlane
Haridus Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut
Tegevusala maalikunstnik

Henn-Olavi Roode (4. november 1924 Tallinn25. detsember 1974 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Tallinnas inseneri ja arsti perekonnas. 1943 lõpetas Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi. 1944–1947 õppis Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (õppejõud Ado Vabbe ja Elmar Kits). 1947 sügissemestril õppis Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (õppejõud Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko).

20. novembril 1949 arreteeriti fabritseeritud süüdistuste alusel Tartus. Mõne nädala jooksul vahistati tema sõpruskonnast ka Ester Potisepp (tulevane abikaasa), Lembit Saarts, Ülo Sooster, Valdur Ohakas ja 1950. aastal Heldur Viires. 14. juunil 1950 määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja erinõupidamise otsusega neile karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites. Henn Roode suunati Kasahhi NSV Karaganda oblastis asunud Lugovoilagi (dokumentides ka Pestšanlag). Ilmselgelt oli „üliõpilasgrupi“ vangipanek mõeldud intelligentsi ja esmajoones kunstnike hirmutamiseks.[1] Tõenäoliselt oli see aktsioon üks osa Pariisi koolkonna traditsioone järgiva kunsti(õpetuse) kompromiteerimise kampaanias, mis viiski iseseisva Tartu Riikliku Kunstiinstituudi likvideerimiseni 1950. aasta lõpul.[2] 1956 vabanes ennetähtaegselt, samal aastal ka rehabiliteeriti.

1956–1959 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetades selle maalikunstniku diplomiga. Diplomitööks õlimaal "Mahtrasse".[3] Näitustel hakkas Roode esinema kohe pärast kooli lõpetamist. 1959–1960 töötas Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku kunstiringi juhina. 1964 astus ENSV Kunstnike Liidu liikmeks. 1964–1974 tegutses valdavalt vabakutselise kunstnikuna, aeg-ajalt töötas Tallinna Pedagoogilises Instituudis õppejõuna.

Henn Roode suri 25. detsembril 1974 maovähki. Maetud Tallinnas, Metsakalmistul.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa August Roode lõpetas Eesti Vabariigilt saadud stpendiumiga Gdański Tehnikaülikooli ja ema Anna Roode ühena esimestest naistest Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 19. veebruaril 1957 abiellus õpingukaaslase ja kunstniku Ester Potisepaga (neiupõlvenimi Esther Raudsepp). Peres sündis kaks tütart.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Olemuselt intellektuaal ja loomult tõeotsija, tiirles tema kunstifilosoofia kõrgemate kategooriate - tõe ja absoluudi - ümber. Ta oli kui teadlane, kes püüdis eraldada juhuslikku olemuslikust, analüüsides objektiivse ideaali ja subjektiivse vormi suhteid. Roode maalipärand koosneb arvukatest meremaalidest, linnavaadetest, abstraktsioonidest, erineva deformatsiooniastme ja -vormiga portreedest, aktidest, autoportreedest, natüürmortidest ja monumentaalsetest kompositsioonidest ("Turg", "Demonstratsioonile", "Asfalteerijad", "Kodusadamas", "Rööpad ja rattad" jt). Samavõrd rikkalik on Henn Roode joonistuste pärand (visandid, eskiisid, natüürmordid, autoportreed, portreed, aktid, mereteema jne).[4]

Ükski žanr pole H.Roode loomingus eriti eelistatud, sest teda köidavad pigem probleemid kui motiivid.[5] 1962. aastal valmis Roode manifest, tema kuulus "Turg", millele pole tolle aja eesti kunstis midagi võrdväärset vastu seada. [6] Henn Roode jaoks olid kõige olulisemad mahud, rütm, geomeetria. Tema tööd on 1960. aastate eesti maalis kõige tõsisemalt võetavad eksperimendid, mis tegelevad figuuri, liikumise ja ruumi suhtega. [7] Roode loomingu põhiparadoks seisneb selles, et sulgedes end struktuuride, värvide ja pindade vormimaailma, tegeles ta samas pidevalt vormi tühistamisega. [4] Roode jaoks polnud abstraktsele kunstile omane ruumiprobleem mitte ainult plastiline, vaid ka vaimne küsimus, lähenemine filosoofilisele süsteemile, kus ei kardeta ka absoluutse tõe mõiste kasutamist. [8]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Henn Roode mitmed teosed on eksponeeritud Kumu püsiekspositsioonis. Valik loomingu paremikust kuulub Eesti Kunstimuuseumi maalikogusse, mida saab näha lingil.[9]

  • 1960 "Turg"
  • 1961 kubistlike mõjudega "Turg (Lilleturg)"
  • 1961–1962 "Paberivabrikus"
  • 1963 "Püügil"
  • 1963 "Metsa laadimine"
  • 1964 puhtalt abstraktne "Robustne"
  • 1965 "Nina"
  • 1965 "Autoportree"
  • 1965 "Demonstratsioonil" - kubistlikult abstraheeritud punalippude ja loosungitega motiiv
  • 1971–1972 "Rööpad ja rattad"
  • 1974 "Jooksjad"

Palju töid on erakogudes.

Isikunäitused[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Posti koostöös anti 2011. aastal välja postmark (kujundus L. Lõhmus) Henn Roode teosega "Turg" (1961). Esimene mark margiseeriast "Eesti Kunstimuuseumi kullafondist" Nikolai Triigi maaliga "Lennuk" anti välja aastal 2010.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Peeter Väljas, Etüüde Tartu kunstnikkonnast, 1950. aastad. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri 1991,1. lk.31-47.
  2. Toomas Karjahärm ja Helle-Mai Luts. Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud. 1940-1953, lk. 126. Vt ka „Tartu kunstiüliõpilaste grupi süüdistuskokkuvõte“, samas lk 354-357.
  3. V. Jõeste, Kaitsti diplomitöid - Sirp ja Vasar, 10.07.1959
  4. 4,0 4,1 Kädi Talvoja, Henn Roode. Modernist saatuse kiuste / Modernist Despite Fate, EKM, 2007.
  5. Hilja Läti. Henn Roode maalide näitus. Kataloog, Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1969
  6. Eha Komissarov.Tuhat kilomeetrit oli kuristik. Tallinn-Moskva. Näitus Tallinna kunstihoones 1996-1997, 1997, lk 92.
  7. Sirje Helme, Eesti kunsti ajalugu, köide 6, I osa, 2013, lk 262.
  8. Eha Komissarov, Geomeetriline kunst eestis, Kunst nr 64/, lk 30, 1984.
  9. http://digikogu.ekm.ee/search?searchtext=Roode&searchtype=complex&imageField.x=0&imageField.y=0
  10. http://www.ekm.ee/et/muuseumist/kunstisoprade-selts/kunstisoprade-toel-teostunud-projektid[alaline kõdulink]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&searcharg=Henn%20Roode&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI