Hematoksüliin-eosiinvärving

Allikas: Vikipeedia
H&E värving basaalrakulise nahavähi biopsiaproovis. Vähirakkude tuumad omavad sinkjas-lillakat värvust ning rakuväline maatriks on tumeroosa.

Hematoksüliin-eosiinvärving (erialases kirjanduses tähistatakse sageli kui H&E värving) on immunohistokeemias laialdaselt kasutatava värvingu tüüp, mille puhul eristub koeproovis kontrastselt rakutuumade sinine värvus, rakuvälise maatriksi tumeroosa värvus ja tsütoplasma heleroosa värvus. Sel viisil võimaldab H&E värving visualiseerida valgusmikroskoobi all koeproovides leiduvaid eri tüüpi rakkudest moodustuvaid mustreid. Seepärast on H&E värving tänapäevani levinuim meditsiinis ja veterinaarias, tuvastamaks patoloogilisi muutusi koe tasemel.[1][2][3]

Värving kasutab kaht värvainet, rakutuumade kromatiiniga seostuvat hematoksüliini (eraldatakse Haematoxylum campechianum puu puidust) ja valkudega seostuvat eosiini (sünteetiliste värvide rühm). Seega pole H&E värvingu puhul tegemist antikehade kasutamisel põhineva värvinguga. H&E värvingu protokolle on mitmeid, kuid fikseeritud parafiniseeritud koelõikudes võtab värving tüüpiliselt mõnikümmend sekundit kuni minuteid aega. Hematoksüliini on riiete värvainena tuntud juba 15. sajandi lõpust ning eosiini sünteesi käivitas samal eesmärgil saksa keemik Heinrich Karo 1874. aastal. 1876. aastal ilmus saksa teadlase Ernst Fischeri uurimistöö, mis esmakordselt demonstreeris eosiini kasutamist mikroskoopiapreparaatide värvinguks. See inspireeris vene keemikut N. Wissozky’t katsetama värvainete kombinatsiooni ning tekkivat H&E värvingut kirjeldas ta esmakordselt 1877. aastal.[4][5][6][7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Aunapuu, Marina (2012). "E-kursuse "Histoloogiline tehnika" materjalid" (PDF). Tartu Ülikool. Vaadatud 11.10.2023.
  2. "Histopatoloogia osakond". Regionaalhaigla | Investeerime inimeste tervisesse. 17. august 2017. Vaadatud 11. oktoobril 2023.
  3. Fischer, Andrew H.; Jacobson, Kenneth A.; Rose, Jack; Zeller, Rolf (1. mai 2008). "Hematoxylin and eosin staining of tissue and cell sections". CSH protocols. 2008: pdb.prot4986. DOI:10.1101/pdb.prot4986. PMID 21356829.
  4. "From silks to science: The history of hematoxylin and eosin staining - Hektoen International". hekint.org (Ameerika inglise). 11. jaanuar 2023. Vaadatud 11. oktoobril 2023.
  5. "Hematoxylin and Eosin (HE) Staining Protocol". www.ihcworld.com. Vaadatud 11. oktoobril 2023.
  6. Wittekind, D. (2003). "Traditional staining for routine diagnostic pathology including the role of tannic acid. 1. Value and limitations of the hematoxylin-eosin stain". Biotechnic & Histochemistry: Official Publication of the Biological Stain Commission. 78 (5): 261–270. DOI:10.1080/10520290310001633725. ISSN 1052-0295. PMID 14989644.
  7. Wissozky, N. (1. detsember 1877). "Ueber das Eosin als Reagens auf Hämoglobin und die Bildung von Blutgefässen und Blutkörperchen bei Säugethier- und Hühnerembryonen". Archiv für mikroskopische Anatomie (saksa). 13 (1): 479–496. DOI:10.1007/BF02933947. ISSN 0176-7364.