Hellenurme raamatukogu

Hellenurme raamatukogu on Elva valla rahvaraamatukogu. Aastast 2018 on Tartu maakonna raamatukogu (varem kuulus Hellenurme Valga maakonda).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1867. aastal hakkas Hellenurme Päidla-Paluojal vallakooli juures tegutsema raamatukogu. Raamatuid hakkas laenutama kooliõpetaja. Raha 50 raamatu ostmiseks ja riiuli valmistamiseks andis kohalik mõisnik Alexander Theodor von Middendorff. Uute raamatute ostmiseks hakati korraldama rahvapidusid. Peagi oli raamatuid 200 ringis.

Raamatukogu töötas 1903. aastani, millal vallas käis revident Riiast. Selgus, et raamatukogul puudus ametlik tegutsemisluba. Tsaarivalitsuse käsul raamatukapp pitseeriti ja viidi vallamajja hoiule. Rahvas muukis aga raamatukapi lahti ning kandis suurema osa raamatuid enne laiali, kui raamatukogu sai ametliku tegutsemisloa.

26. septembril 1909 otsustati Hellenurme haridusseltsi Püüe peakoosolekul asutada raamatukogu ja selleks otstarbeks määrati 75 rubla. Ametliku tegutsemisloa saamine võttis aega. Liivimaa kubermanguvalitsuselt saadi 13. juunil 1914 kuberneri poolt allkirjastatud tegevusluba, mille alusel lubati Jurjevi kreisis Rõngu vallas Kirmi külas raamatukogu avada. Raamatukogu esimeseks juhatajaks sai Hendrik Urm, kes oli teeninud tsaariarmees (mida tol ajal juhatajalt nõuti). Raamatukogu loomisega tuli otsast alata: jälle peoõhtud, teenitud raha eest raamatute ostmine, nende laenutamine.

Võrdlemisi palju andmeid raamatukogu kohta pärineb 1919. aastast. Raamatukogu oli kõigile avatud pühapäeviti kella 15–17. Lugemismaks oli 1 mark 3 kuu eest, lugejatelt kautsjoni ei võetud. Ruumipuuduse tõttu raamatukogu juures lugemistuba ei olnud. Raamatute laenutustähtaeg oli 4 nädalat ja üle aja käes olnud raamatu eest oli trahv 1 penn päeva eest. Raamatukogus oli 431 eksemplari raamatuid, neist 141 köidetud ja 290 köitmata. Ilukirjandust oli 187 eksemplari. Lugejatele laenutati ka köitmata raamatuid. Raamatukogul oli 30 tarvitajat (sh 4 kooliõpilast). Laenutusi oli 1919. aastal 347.

1919. aasta rahaline sissetulek oli 8.50 marka, sellest lugemisrahana 6 marka ja trahvirahana 2.50. Raamatukoguhoidjaks oli gümnaasiumiharidusega õpetaja, kes ei saanud selle töö eest mingit tasu. Raamatukogus oli olemas inventariraamat. Kogus olevate raamatute kohta olid nimestikud nii jaoskondade kui tähestiku järgi. Laenutatud raamatud märgiti raamatusse, kus igal lugejal oli oma lehekülg. Raamatukogu varandust hinnati kokku 3000 margale, millest raamatud moodustasid 2200 ja mööbel 800 marka. Raamatukogutööd takistas kohaste ruumide puudus ja aineline kitsikus.

1922. aastal tuli iga raamatu laenutamise eest raamatukogule tasuda 2 senti. Lugejaks astumisel võeti tagatiseks kuni 2 krooni. Raamatukoguhoidjad vahetusid pidevalt, kuni 1922. aastal asus tööle Peeter Värva, kes töötas sellel kohal kuni 1945. aastani. 1925. aastal võeti Hellenurme haridusseltsi „Püüe” raamatukogu avalikkude raamatukogude nimekirja, selleks sõlmiti Palupera vallavalitsusega vastav leping. Kogu Eesti Vabariigi esimese perioodi asus raamatukogu Hellenurme mõisa peahoones.

1945. aastal viidi raamatukogu üle Hellenurme koolimajja – endisesse Hellenurme mõisa aedniku majja. Raamatukogu käsutuses oli 2 ruumi: raamatute paigutamiseks ja lugemistoaks. Sõja ajal läks palju raamatukogu raamatuid kaotsi, pärast sõda hakati suure hooga kogusid taastama.

1957. aastal asus raamatukogu juhatajaks Valve Tiirik, kes töötas sellel kohal kuni 1983. aastani. Valve Tiiriku isa vanaisa oli kooliõpetaja Karl Pedak, kes käis mõisniku jutul palvega Hellenurme raamatukogu asutada.

1967. aastal valmistati raamatukogu 100. aastapäevaks album raamatukogu endiste töötajate mälestuste ja fotodega.

Internetiühenduse sai raamatukogu 2003. aastal ja siis avati lugejatele ka ühe arvutiga avalik internetipunkt. 2006. aastal mindi üle elektroonilisele laenutusele.