Helle Martinson

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Helle Martinson (neiupõlvenimega Helle Kaar[1]; sündinud 28. mail 1934) on eesti keemik, teadusloolane ja teaduspoliitika kujundaja, Eesti Teadusfondi üks rajajatest ja esimene tegevdirektor[2].

Helle Martinson lõpetas 1957. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi insener-keemik tehnoloogina kütuste ja gaasi tehnoloogia erialal. 1957-59 töötas Eesti NSV Teaduste Akadeemia Energeetika Instituudis. Õppis 1960-63 aspirantuuris  NSV Liidu Teaduste Akadeemia Naftakeemilise Sünteesi Instituudis Moskvas. 1964 sai ta keemiakandidaadi kraadi kõrgmolekulaarsete ühendite keemia erialal [2]. Dissertatsioon käsitas olefiinide polümerisatsiooni lahustuvate komplekskatalüsaatorite manulusel.

1990. aastal kaitses Helle Martinson Läti NSV Teaduste Akadeemia Orgaanilise Sünteesi Instituudis doktoriväitekirja "Keemiateaduse ja -tööstuse areng Eestis - ajaloolis-teaduslooline analüüs (17. sajand - 1980. aastad)".

Töötas 1964-89 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudis teadussekretärina. Aastail 1975-85 oli ta ka NSV Liidu Keemiatööstuse Ministeeriumi nõunik ministeeriumi ettevõtete ja Eesti NSV teadusasutuste koostöö alal. 1989-92 töötas Eesti NSV Majandusministeeriumi Majandusarengu Instituudi teadussekretärina.

Eesti iseseisvumise järel 1991. aastal korraldas riik teaduse finantseerimise ümber ja asutas Eesti Teadusfondi. Teadusfond hakkas korraldama konkursse granditaotluste hindamiseks rahvusvaheliste kriteeriumide alusel ning rahastama ekspertiisi edukalt läbinud projekte. 2012 korraldati Teadusfond ümber Sihtasutuseks Eesti Teadusagentuur.

Aastatel 1992-2004 oli Helle Martinson Teadusfondi tegevdirektor [2] ja aastatel 2004-2006 - teadusnõunik.

1993-97 oli Helle Martinson ka Georg Sorosi Rahvusvahelise Teadusfondi (International Science Foundation, ISF) peakontori esindaja, ISF grantide mänedẑer Eestis. 1997- 2004 oli Helle Martinson Eesti esindaja Euroopa Komisjoni Peadirektoraadi juurde loodud Teadus- ja Arendustegevuse Evalveerimise Võrgustikus.

Martinsonilt pärines idee luua Tallinna Teadlaste Maja, ta oli Eesti teadlaste liidu üks asutajaid ja juhatuse liige.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Trükiseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Transuraansed elemendid: abiks lektorile". Tallinn: Eesti NSV ühing "Teadus", 1968.
  • "Vesi: abiks lektorile". Tallinn: Eesti NSV ühing "Teadus", 1968.
  • "Keemia Instituudi teaduslik kaader 1947-1972". Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1973.
  • "Keemia Instituudi tänapäev". Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1973.
  • Helle Martinson, Karl Martinson. "Akadeemik Paul Kogerman, põlevkivikeemia rajaja Eestis". Tallinn: Valgus, 1981.
  • H. Martinson. "Становление химической науки и промышленности в Эстонии. Химия в Эстонии до 1917 года". Tallinn: Valgus, 1987. 362 lk.
  • h. Martinson. "Химия в Эстонии в период буржуазной власти". Tallinn: Valgus, 1987. 267 lk.
  • "Основные тенденции развития химической науки в Советской Эстонии". Tallinn: Valgus, 1988.
  • "Teaduspoliitika probleeme Eestis". Tallinn: Eesti Majandusuuringute Instituut, 1991.
  • Martinson, H. "Science policy in Estonia". Tallinn: Estonian Science Foundation, 1992. 113 pp.
  • Martinson, H. The Reform of R&D System in Estonia. - Tallinn: Estonian Science  Foundation, 1995, 108 pp.
  • Martinson, H.  The Specifics of Evaluation of Science and Scientists in Small Countries in Transition // NATO Science Series. Series 4. Vol.28, Amsterdam, 1999, p. 117-126.
  • Martinson, H. The History of Science in Estonia: An Alternation of̄ Collapses and Resuscitations // Science, Technology and Political Change. XXth International Congress of History of Science, Liège 1999, p. 135-144.
  • Martinson, H. Transformation of the S&T System in Estonia // From Systemic Transformation to European Integration. Science and Technology in Central and Eastern Europe at the beginning of the 21st Century. Lit Verlag Münster, 2004, p. 135-150.
  • "Momentvõtteid Eesti Teadusfondi 10-aastaselt teelt". Koostanud Helle Martinson. Tallinn: Eesti Teadusfond, 2000.
  • Ina Dagyte, Janis Kristapsons, Helle Martinson. "Baltic R&D systems in transition". Huddinge: Södertörns högskola, 2000.
  • Janis Kristapsons, Helle Martinson, Ina Dagyte. "Baltic R&D systems in transition: experiences and future prospects". Riga: Zinatne, 2003, 213 pp.
  • "Isolatsioonist akadeemilisse kapitalismi: Eesti Teadusfond 1989-2011". Kujundanud Endla Toots. Tallinn: Eesti Teadusagentuur, 2015. 421 lk.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]