Helju Rebane

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Helju Rebane (sündinud 18. juulil 1948 Tallinnas) on eesti prosaist, kes on pikka aega elanud Moskvas ning avaldanud oma loomingut eesti, vene, inglise ja saksa keeles.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Helju Rebane on Jaan Rebase tütar[1].

Õppis 1955–1959 Tartu 1. ja 1959–1966 Tartu 5. keskkoolis ning 1966–1971 TRÜ matemaatikateaduskonnas, lõpetas teoreetilise matemaatika erialal[1]. Aastatel 19731976 oli ta Moskva Riikliku Ülikooli aspirant loogika alal[1]. Töötas TRÜ loogika ja psühholoogia kateedris 19721973, Moskvas õppejõuna NSV Liidu Teaduse- ja Tehnikakomitee Juhtimisprobleemide Instituudis 19741980 ja VNFSV Tervishoiuministeeriumi arvutuskeskuses vaneminsenerina 19811983[1]. Hiljem oli ta vabakutseline literaat Moskvas[1].

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Debüteeris jutustusega "Väike kohvik" (1981), mis sai preemia 1983 Nooruse jutuvõistlusel, avaldas novellikogu "Väike kohvik" (1986)[1].

Tema loomingut on avaldatud ajakirjades Looming ja Noorus[viide?]. Kirjutab peamiselt ulmekirjanduse žanris[viide?]. Suurima populaarsuse võitis fantastiline jutustus "Linn Altrusel" (1989)[viide?]. Kirjutab lihtsalt, selgelt ja säravalt[2].

Novellikogu "Aristarhos ja koduliblikas" (vene keeles) 2007

Mitme autori kogumikus Tuumahiid Triitium, (Kirjastus Fantaasia, 2017 Helju Rebase jutustused Taruaeg ja Minu pea)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1995. Eesti kirjarahva leksikon. Koostanud ja toimetanud Oskar Kruus. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn. Lk 458
  2. http://www.proza.ru/2009/02/06/23

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Eesti kirjarahva leksikon", Tallinn Eesti Raamat 1995. Lk 458. ISBN 5-450-02357-X
  • Temast - Cornelius Hasselblatt "Ma armastasin eestlast" Tallinn, 2017
  • Olev Remsu - "Tundmatu Helju Rebane. Kas viimane eesti pagulaskirjanik?", Postimees, 18. VII 2019

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]