Heliefekt
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2025) |
Heliefekt on heli või helikujunduse element, mida kasutatakse audiovisuaalsetes meediumites, näiteks filmides, televisioonis, raadios, videomängudes ja teatris, et rõhutada, täiendada või luua teatud atmosfääri, tegevust või emotsiooni. Heliefektid täidavad olulist rolli kaasaegses meedias ja kunstis, aidates luua realistlikku või kujutlusvõimelist maailma. Need võivad olla nii loodushelide jäljendused kui ka tehnoloogiliselt loodud unikaalsed hääled.
Heliefektide loomisega tegelevad erinevad spetsialistid, kelle rollid ja spetsiifikad varieeruvad sõltuvalt projektist ja loomeprotsessi etappidest. Peamised osalejad heliefektide maailmas on:
- Foley-artistid: Need spetsialistid loovad praktiliselt ja salvestavad reaalseid helisid, et lisada neid filmidesse, telesaadetesse ja muudesse audiovisuaalsesse meediasse. Näiteks salvestavad nad samme, riiete kahinat või esemete liikumist, et luua realistlikke ja täpseid heliefekte.[1] Üks maailma kuulsaim foley- artist on Gary A. Hecker, kes on enda karjääri jooksul teinud heliefekte mitmetele tuntud filmidele näiteks: "Gladiator" (2000) ja Spider-Man: No Way Home (2021).[2]
- Helirežissöörid: Vastutavad üldise helikujunduse ja heliefektide integreerimise eest projekti. Nad juhendavad foley- ja helikujundus meeskondi, koordineerivad salvestusi ja vastutavad heli tasakaalu ning kvaliteedi eest lõpp-produktis.
- Helikujundajad: Loovad ja manipuleerivad unikaalseid helisid, sageli digitaalselt, et luua meeldejäävaid ja atmosfäärilisi heliefekte. Nende töö hõlmab nii looduslike helide töötlemist kui ka täiesti uute, abstraktsete helide loomist. Näiteks Ben Burtt lõi "Star Wars" (1977) lightsaberi ja TIE-fighter ikoonilised helid.[3]
- Muusikud ja heliloojad: Nende põhirõhk on muusikal, aga sageli loovad nad ka atmosfäärilisi või teemakohaseid heliefekte, mis sulanduvad helikujundusse. Näiteks Hans Zimmeri looming filmis "Dunkirk" (2017) hõlmab heliefekte, mis sulanduvad muusikaga, et luua pingeline atmosfäär.[4]
- Produtsendid: Nende roll on pigem juhtiv ja organiseeriv, aga nad võivad osaleda ka heliefektide loomise ja valimise protsessis, andes loomingulisi suuniseid ja jälgides projekti üldist visiooni.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Heliefektide kasutamine ulatub tagasi teatri ajastusse, kus heli loodi mehaaniliste vahenditega. Näiteks kasutati tormi jäljendamiseks metallplaate, hobuste kapjade heli loomiseks puuklotsidega kloppimist ja ukse kriuksumist erilise puidust mehhanismi abil.[5]
Raadio tõi kaasa järgmise sammu heliefektide arengus. Esimestes raadiosaadetes kasutati reaalajas loodud helisid, näiteks papist tiibade lehvitamist, et matkida lindude lendu, või veeanumaid, et simuleerida vee sulinat. 1920. aastatel, helifilmi tulekuga, hakati kasutama salvestatud heliefekte, mis võimaldasid neid täpsemalt ja korduvalt kasutada. Esimene helifilm, "The Jazz Singer" (1927), illustreerib hästi seda tehnoloogilist läbimurret[6]. 1950. aastatel hakkasid ulmefilmid kasutama elektroonilisi instrumente, nagu theremin, et luua futuristlikke ja ebatavalisi helisid. Näiteks filmis "The Day the Earth Stood Still" (1951) kasutati theremini, et rõhutada ulmelist atmosfääri[7]. 1980. aastateks muutus digitaalne helitöötlus tavaliseks, võimaldades luua keerukaid helimaastikke. "Star Wars" filmides (1977–1983) kasutati nii analoog- kui ka digitaaltehnoloogiaid.[8]
Videomängudes mängivad heliefektid olulist rolli mängumaailma elavdamisel ja mängija kogemuse rikastamisel. Näiteks mängus "The Legend of Zelda" kasutatakse helisid, et suunata mängijat ja anda tagasisidet tegevustele[9], samas kui mängus "The Last of Us" loovad heliefektid pingelise ja emotsionaalse atmosfääri.[10]
Tänapäeval võimaldavad sellised tarkvarad nagu Pro Tools ja Ableton Live helide salvestamist, muutmist ja kombineerimist suure täpsusega, võimaldades loojatel saavutada enneolematut helikvaliteeti ja -mitmekesisust.
Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Rahvusringhääling (ERR) alustas heliefektide salvestamist juba 1950. aastatel, pakkudes arhiivi, mida kasutatakse tänapäevalgi filmides ja raadiosaadetes. ERR-i arhiiv sisaldab unikaalseid ajaloolisi helisalvestisi, mis on olulised Eesti audiovisuaalse kultuuripärandi säilitamisel.[11] Eestis on heliefektide loomisel pikk ajalugu. 1970. aastatel kasutas Sven Grünberg elektroonilist muusikat ja helikujundust filmides, nagu "Hukkunud Alpinisti hotell" (1979)[12]. 1980. aastatel lõi Arvo Pärt minimalistliku muusika, mida on kasutatud paljudes filmides.[13] Tema tintinnabuli-stiil mõjutas ka helikujundust.[14]
Tänapäeval on võimalik Eestis õppida heliefektide loomist mitmesugustes õppeasutustes. Näiteks Tallinna Ülikooli Balti Filmi, Meedia ja Kunstide Instituudis (BFM) pakutakse heli eriala, mis keskendub helirežii, helikujunduse ja heliefektide loomise õpetamisele.[15] Samuti korraldab Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA) täienduskoolitusi, sealhulgas heli- ja videosalvestuse kursusi, kus käsitletakse ka heliefektide loomise teemasid.[16]
Eestis tegutseb mitmeid stuudioid, mis on spetsialiseerunud heliefektide loomisele. Näiteks Film Audio pakub helisalvestus sealhulgas heliefektide loomist filmidele, reklaamidele ja muusikale.[17] Samuti tegeleb heliefektidega ka Ajar Stuudiod, mis keskendub filmidele, helisalvestusele ja postproduktsioonile ning pakub laia valikut teenuseid, sealhulgas heliefektide loomist erinevatele meediaplatvormidele.[18]
Jaotuvus/kuuluvus
[muuda | muuda lähteteksti]Heliefektid võib jagada mitmeks kategooriaks vastavalt nende eesmärgile ja kasutusviisile:
Tootmisviisid
[muuda | muuda lähteteksti]Looduslikud helid
[muuda | muuda lähteteksti]Looduslikud helid on helid, mis jäljendavad looduses esinevaid nähtusi, nagu vihm, tuul, äike või loomade häälitsused.
Mehaanilised helid
[muuda | muuda lähteteksti]Siia kuuluvad inimeste loodud objektide ja masinate helid, näiteks autode mootori müra, relvade laskmine või ukse kriuksumine.
Foley-helid
[muuda | muuda lähteteksti]Foley on tehnika, mille käigus kunstnikud loovad ja salvestavad helisid, mis sünkroniseeritakse visuaalse tegevusega, näiteks sammud,[19] riiete sahin või klaaside kokkupõrge.
Nimetus foley pärineb Jack Foleylt, kes töötas Universal Studios 1920.–1930. aastatel ja arendas välja tehnikaid realistlike heliefektide loomiseks, nagu sammud ja uksekääksud. Tema töö mõjukuse tõttu hakati seda meetodit tema nime järgi kutsuma, ning tänapäeval tuntakse seda kui foley-kunsti.[20]
Funktsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]Heliefekte kasutatakse abstraktsete helide loomiseks, mis kujutavad vaid fiktsionaalses maailmas eksisteerivaid helisid (näiteks ulmefilmides kasutatavad tulnukate, koletiste või maagilised helid). Oluline roll on heliefektidel ka emotsiooni või atmosfääri edasiandmisel heli kaudu (näiteks kõhe õhkkond õudusfilmis või rahustav taustamuusika loodusdokumentaalis). Lisaks toetavad realistlikud heliefektid filmis autentsust ja usutavust, matkides pärismaailmas esinevaid looduslikke helisid.
Näited digitaalsetest efektidest
[muuda | muuda lähteteksti]Kaja (echo): Loob heli korduva peegelduse, mis jätab mulje, et heli tuleb mitmest suunast või kaugusest.
Kajakõla (reverb): Annab mulje ruumi suurusest või akustikast.
Moonutus (distortion): Muudab heli karedamaks või intensiivsemaks.
Lainetav kõla (flanger ja phaser): Loovad lainetava ja liikuva kõla.
Mitmehäälne efekt (chorus): Kordab ja veidi nihutab algset heli, luues mitmehäälse ja ruumilise efekti.
Kõrguse muutmine (pitch shift): Muudab heli kõrgust, võimaldades luua kõrgemaid või madalamaid toone.
Ajavenitus (time stretch): Venitab või tihendab heli, muutes selle kestust ilma kõrgust muutmata.
Granulaarne sämpling (granular synthesis): Jagab heli väikesteks osadeks ja töötleb neid, et luua ebaharilikke tekstuure või efekte.
Võnkumine (tremolo): Muudab heli valjust perioodiliselt, tekitades võnkuva efekti.
Filmidest tuntud heliefektid
[muuda | muuda lähteteksti]Wilhelmi karje: Klassikaline karje, mida kasutati esimest korda filmis "Distant Drums" (1951) ja hiljem särastel klassikutel nagu "Star Wars" ja "Indiana Jones".[21]
Lightsaberi heli: Tähtede Sõja filmidest tuntud futuristlik relvaheli.
Välgu plaat (thunder sheet): Kasutatakse tormi või äikese imiteerimiseks teatris ja filmides, näiteks "Frankenstein" (1931).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Foley artist | Movie, Sound Effects, Sounds, Description, & Facts | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ "Gary A. Hecker | Sound Department, Actor, Additional Crew". IMDb (Ameerika inglise). Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ "Ben Burtt | Sound Department, Additional Crew, Editor". IMDb (Ameerika inglise). Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ Nolan, Christopher (21. juuli 2017), Dunkirk (Action, Drama, History), Fionn Whitehead, Barry Keoghan, Mark Rylance, Syncopy, Warner Bros., Dombey Street Productions, vaadatud 29. jaanuaril 2025
- ↑ Hart, Eric (17. detsember 2010). "Mechanical Sound Effects". Prop Agenda (Ameerika inglise). Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ Crosland, Alan (4. veebruar 1928), The Jazz Singer (Drama, Music, Musical), Al Jolson, May McAvoy, Warner Oland, Warner Bros., vaadatud 29. jaanuaril 2025
- ↑ Derrickson, Scott (12. detsember 2008), The Day the Earth Stood Still (Adventure, Drama, Sci-Fi), Keanu Reeves, Jennifer Connelly, Kathy Bates, Twentieth Century Fox, 3 Arts Entertainment, Dune Entertainment III, vaadatud 29. jaanuaril 2025
- ↑ "A Galaxy (Far, Far Away) of Noise: Crafting the Iconic Star Wars Sound Effects". krotos.studio (inglise). Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ Denisyuk, Yuriy (20. september 2024). "The Role of Sound Design in Immersive Gaming Experiences". Pingle Studio (Ameerika inglise). Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ Venutti, Isabella (17. aprill 2023). "Derrick Espino - Senior Sound Designer on The Last of Us game". Mixdown Magazine (Austraalia inglise). Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ "Arhiiv | ERR". Arhiiv | ERR. Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ "Eesti Filmi Andmebaas". www.efis.ee. Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ "Arvo Pärt | Composer, Music Department, Soundtrack". IMDb (Ameerika inglise). Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ "Arvo Pärt: The new strict style of tintinnabuli – Arvo Pärt Centre". www.arvopart.ee (Ameerika inglise). Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ "Filmikunst". Tallinna Ülikool. 15. jaanuar 2018. Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ "Heli- ja videosalvestuse kursus". Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA. Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ "Film Audio - Professional film sound studio". Film Audio (Ameerika inglise). Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ "Ajar Studios: Recording studio and postroduction house in Estonia". www.ajar.ee. Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ "How to Create Foley Sound Effects". www.backstage.com (inglise). 4. oktoober 2022. Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ "The Story of Jack Foley". filmsound.org. Vaadatud 29. jaanuaril 2025.
- ↑ Kisic, Blas (20. detsember 2022). "The Wilhelm scream: The origin of cinema's decades-old inside joke". Videomaker (Ameerika inglise). Vaadatud 29. jaanuaril 2025.