Helen Keller
Helen Adams Keller (27. juuni 1880 Tuscumbia, Alabama – 1. juuni 1968) oli pimekurt ameerika kirjanik, poliitiline aktivist ja lektor. Heleni kui pimekurdi õpetas teiste inimestega normaalselt suhtlema Anne Sullivan.
Ameerika Sotsialistliku Partei ja ametiühingu IWW (Industrial Workers of the World) liikmena oli ta veendunud sõjavastane ning propageeris naiste valimisõigust, tööliste õigusi ja sotsialismi.
Keller külastas ka paljusid riike, näiteks Soomet 1957. aasta kevadel.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Helen sündis kapten Arthur H. Kelleri ja Kate Adams Kelleri, kes oli Robert E. Lee teine nõbu, peres. Kellerite juured ulatusid Saksamaale. Sündides ei olnud Helen pime ega kurt. Aasta ja seitsme kuuselt jäi ta raske haiguse tõttu pimedaks ja kurdiks, pisut hiljem kaotas ka kõnevõime. Toona teda ravinud arst ei osanud last tabanud haigust diagnoosida, alles hiljem on oletatud, et tegu võis olla kas meningiidi, punetiste või sarlakite tüsistusega.
Seitsmeaastaselt oli ta leiutanud üle 60 märgi, mille abil sai kontakteeruda oma perega. 1886. aastal luges Heleni ema Charles Dickensi kirjutatud märkmeid, kus räägiti pimedast lapsest Laura Bridgmanist – loetu inspireeris Kate'i, et rääkida Baltimore'i spetsialistidega, kelle soovitusel hakkas Heleniga tegelema Alexander Graham Bell, kes tollal töötas just kurtide lastega. Bell omakorda soovitas perel viia Helen Perkinsi Pimedate Instituuti, kus Helen ka õpinguid alustas. Heleni õpetajaks hakkas 20-aastane Anne Sullivan. Nende lähedane sõprus kestis 49 aastat.
Heleni õpingud jätkusid New Yorgi kurtide koolis. Hiljem õppis ta koos tavaliste tüdrukutega Cambridge'i Noorte Daamide Koolis, aastatel 1900–1904 Radcliffi kolledžis. Õpingute järel valdas Helen peale emakeele ka prantsuse, saksa ja ladina keelt.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1933 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia liikmeks
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Helen kirjutas mitu autobiograafilist teost.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Helen Keller |