Mine sisu juurde

Hel'i poolsaar

Allikas: Vikipeedia
Satelliidipilt Hel'i poolsaarest
Hel'i poolsaare asukoht Poolas

Hel'i poolsaar (eesti keeles ka Heli poolsaar; poola keeles Mierzeja Helska, Półwysep Helski; kašuubi keeles Hélskô Sztremlëzna) on 35 kilomeetri pikkune suures osas metsaga kaetud poolsaar Poola rannikul Pomorze vojevoodkonnas. Hel'i poolsaar on moodustunud Poola rannikut mööda itta voolava hoovuse mõjul, kõige kitsaimas kohas (Jastarnia ja Kuźnica asulate vahel) on see umbes 175 m lai.[1]

Maasäärel asuvad kaks olulisemat asulat – Jastarnia ja Hel, maismaal poolsaare vahetus läheduses paikneb Władysławowo linn.

Kohalik majandus sõltub suurel määral turismist, kuid paljud poolsaare elanikud tegelevad ka kalapüügiga. Hel'i maasäärt ühendavad Poola maismaaosaga maantee nr 216 ja raudteeliin nr 213.

Liivaluidetel asuv vana sõjaväepunker.
Jastarnia lähedal asuv punker

Strateegiliselt olulise asukoha tõttu paiknesid poolsaarel, eriti Hel'i linna lähistel, 1920. aastatest kuni 1950. aastateni erinevad sõjaväerajatised.

Hel'i poolsaar vaadelduna eemalt, Kašuubia rannikult

Maastik

[muuda | muuda lähteteksti]
Poolsaare rannajoon

Hel'i poolsaar on liivane,[2] selle pinnases puudub hüdrograafiline võrgustik, välja arvatud kohalikud perioodiliselt tekkivad märgalad. Settekihi all asub põhjaveekiht.

Poolsaare lääneosas esineb tormide tõttu ajuti üleujutusi.[3]

Kliima

[muuda | muuda lähteteksti]

Poolsaart mõjutab olulisel määral Läänemeri, selle kliimat iseloomustavad pehmed talved ja mitte eriti kuumad suved. Merelisele kliimale iseloomulikult on sügised kevadetest soojemad. Taimede vegetatsiooniperiood kestab aastas umbes 200–210 päeva.[4]

Kõige rohkem sademeid esineb suvekuudel. Kokku sajab vaid umbes 600 mm aastas, poolsaare põllumajandust kimbutab sageli veepuudus. Tuulevaikse ilmaga tekib maapinnal sageli udu.

Tormi korral võib tuulte kiirus ulatuda kuni 27 m/s, tuul puhub enamasti läänekaarest. Üldiselt on maariba ilmastik muutlik.[5]

Loodus

[muuda | muuda lähteteksti]
Poolsaare taimestik
Merihumur
Hel'i poolsaart hõlmav Poola kaitseala

Maasäärel kasvavad Poola rannikule tüüpilised taimed.

Rannataimestik koosneb põhiliselt merihumurist ja liiv-merisinepist, mis muuhulgas takistavad luidete liikumist. Lisaks kasvab randadel ka teisi halofüüte, näiteks rand-ogamalts (Salsola kali L.).[6]

Valgeluidetel domineerivad kõrrelised. Poola rannikule tüüpilised kõrrelised on rand-luidekaer ja liiv-vareskaer. Lisaks kõrrelistele esineb harva ka nt katkujuurt ja rand-seahernest.[7]

Hall-luidetel leidub lisaks rohevetiktaimi, tsüanobaktereid, liivtarna ning harilikku käokulda. Luidetel on õhuke huumusekiht, kuna tuul puhub neilt taimejäänuseid eemale.[8]

Poolsaare keskosas asuvas metsas kasvavad põhiliselt männipuud. Harilik mänd saab keeruliste tingimustega väga hästi hakkama.

Luidetel kasvavad männid on tuule tõttu tugevalt deformeerunud, nende võrad ja tüved on asümmeetrilised. Männimetsades kasvavad ka harilik kadakas ja hanepaju, alusmetsas kasvavad harilik kanarbik, harilik kukemari ja pohl.[9]

Loomastik

[muuda | muuda lähteteksti]

Hel'i poolsaarel on kevadeti ja sügiseti palju rändlinde. Seetõttu asub Chałupy ja Kuźnica linnade vahel Hel'i lindude rõngastamisjaam.

Looduskaitse

[muuda | muuda lähteteksti]

Poolsaar on liigitatud ökoloogiliselt ohustatud alaks.

Alates 1978. aastast kuulub kogu maasäär Nadmorski rahvuspargi koosseisu. 5. detsembril 2006 loodi Hel'i liivaluidete looduskaitseala.[10]

Kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]
Kakskeelne tänavasilt Jastarnias

Hel'i poolsaar kuulub ajaloolisse Kašuubia piirkonda. Tänini elab seal palju kašuube, püsib kašuubi kultuur ning kasutatakse kašuubi keelt.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Hel'i poolsaarel ei ole tegutsenud palju kašuubi kirjanikke[11], kuid paljude kašuubikeelsete teoste tegevus toimub selles piirkonnas.

Ristid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kašuubi kultuurmaastiku iseloomulikuks elemendiks on ristid ja teeäärsed pühapaigad.[12] Erinevalt ülejäänud piirkonnast leidub poolsaarel – kahe erandiga – ainult metallriste. Need rajatised on enamasti pühendatud merel hukkunud kaluritele või inimestele, kes teenisid elatist merel.[13]

Piirkonna ajaloo ülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]
Hel'i Poola garnisoni kapitulatsioon Saksa armee ees 1. oktoobril 1939. aastal. Vasakul Saksa admiral Hubert Schmundt, paremal Poola viitseadmiral Józef Unrug.

Inimesed elasid poolsaarel juba mesoliitikumi ajal. Sellest perioodist on leitud primitiivsete tööriistade jälgi.[14]

17. sajandil oli selles piirkonnas 5 küla, sel ajal kuulus Hel'i poolsaar Poola koosseisu. 1772. aastal, esimese Poola jagamise tulemusel, sattus osa maast (tänapäeval piirkond Władysławowost Jastarniani) Preisimaa koosseisu. Ülejäänud piirkond, st Hel ja Bór (osa Jastarniast), jäi Poola piiridesse kuni teise Poola jagamiseni.

1904. aastal hakati Hel'is arendama turismisektorit. 1920. aastal liideti kogu Hel'i poolsaar taas Poolaga. Raudtee väljaehitamine suhteliselt lühikesel rannajoonel viis turismi kiire arenguni. 1930. aastal ehitati Hel'i maasäärele strateegilise tähtsuse tõttu kaitserajatised ja punkrid. Samal ajal alustati Hel'i sõjasadama ehitamist, millest sai Poola mereväe peamine baas.[15]

Teist maailmasõda alustanud Natsi-Saksamaa rünnaku käigus Poolale toimus poolsaarel Hel'i lahing, mis kestis 1. septembrist 1939 kuni 2. oktoobrini 1939. Poola garnison viitseadmiral Józef Unrugi juhtimisel alistus 1. oktoobril 1939. Aastatel 1944–1945 kindlustas Saksa armee maasäärt intensiivselt.[15] 1945. aastal sattus maasäär taas Poola koosseisu. Aastatel 1949–1951 kehtestati Hel'is eeskirjad, mis oluliselt piirasid tsiviilisikute tegevust.[15]

Hel sai linnaõigused 30. juunil 1963 ja Jastarnia 1. jaanuaril 1973.

Elanikud ja majandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Elanikud ja linnastumine

[muuda | muuda lähteteksti]
Wiejska tänav Hel'i linnas

17. sajandil oli maasäärel 5 küla. Neist neljas elasid poola või kašuubi keelt kõnelevad inimesed, Hel'is aga saksa keelt kõnelevad inimesed. Kõik külad asusid maasääre läänerannikul. Aastatel 1921–1932 rajati Jurata suvitusküla. Poola külades olid hooned hajusalt paigutatud, samas kui Hel'is olid need peatänava ääres korrapäraselt reas. Sellest ajast on säilinud vaid mõned hooned Hel'i linnas Wiejska tänaval ja üks hoone Jastarnias aadressil Rynkowa 10.

Poolsaarel asub alates 1990. aastatest Poola Vabariigi presidendi puhkeresidents.[16]

Majandus

[muuda | muuda lähteteksti]
Jastarnia rand

Algselt oli elanike peamine tegevusala kalapüük, 1904. aastal hakkas Hel'is arenema turismisektor. Sel ajal saabusid turistid poolsaarele aurulaevadega Gdańskist ja Sopotist.

Turismi areng intensiivistus pärast Poola taasiseseisvumist. Majanduslikes muutustes mängis suurt rolli 1922. aastal avatud raudteeliin.[17] Hel'i kaitserajatiste rajamine 1930. aastal pidurdas turismi arengut.[18]

Alates 21. sajandi algusest on Hel'i poolsaar koguaeg olnud oluline turismipiirkond, kõiki seal asuvaid linnu peetakse Poola kõige olulisemateks turismikeskusteks.[19]

Transport

[muuda | muuda lähteteksti]

Meretransport

[muuda | muuda lähteteksti]

Hel'i poolsaarel on kaks väikest kalasadamat Jastarnias ja Hel'is[20] ning Hel'i sõjasadam. Gdańskist saabuvad Hel'i ka veetrammid.[21]

Raudteetransport

[muuda | muuda lähteteksti]

Poolsaarel on üks raudteeliin (nr 213). Liin ehitati aastatel 1921–1922 ja see aitas oluliselt elavdada ja arendada maasäärel asuvate linnade majandust.[17]

Reisirongid sõidavad marsruudil Gdynia – Hel.[22]

Suvehooaja suure turistide arvu tõttu kehtib liinil alati vähemalt kaks sõiduplaani versiooni (suvine ja talvine). Suvehooajal toimub rongisõit suurte turistide arvu tõttu klassikaliste kahekordsete vagunitega rongidega.[23]

Maanteetransport

[muuda | muuda lähteteksti]

Poolsaart läbib Poola maantee nr 216, millel sõidavad nii erabussid kui ka bussiliin 669 (endine 666) Karwia – Hel, mida opereerib PKS Gdynia.[24][25]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Mapy.com". Mapy.com. Vaadatud 11. juunil 2025.
  2. ↑ Sadurski, Andrzej; Borawska, Joanna; Burczyk, Tomasz. "Warunki hydrologiczne i hydrochemiczne Mierzei Helskiej". Kwartalnik Geologiczny. 31 (4): 767–782.
  3. ↑ Wróblewski, Radosław. Zmiany zachodniej części Półwyspu Helskiego.
  4. ↑ Fierla, Irena (2004). Geografia Gospodarcza Polski. Warszawa: Państwowe Wydawnictwo Ekonomiczne. Lk 158.
  5. ↑ Ludynia, Władysław (1974). Wybrzeże Gdańskie. Warszawa: Wydawnictwa Szkolne i Pedagogiczne. Lk 21–22.
  6. ↑ Wojterski, Teofil (1957). Zielonym szlakiem polskiego wybrzeża. Warszawa: Państwowe Wydawnictwo Literatury Dziecięcej. Lk 31–35.
  7. ↑ Wojterski, Teofil (1957). Zielonym szlakiem polskiego wybrzeża. Warszawa: Państwowe Wydawnictwo Literatury Dziecięcej. Lk 36–41.
  8. ↑ Wojterski, Teofil (1957). Zielonym szlakiem polskiego wybrzeża. Warszawa: Państwowe Wydawnictwo Literatury Dziecięcej. Lk 41–45.
  9. ↑ Wojterski, Teofil. Zielonym szlakiem polskiego wybrzeża. Warszawa: Państwowe Wydawnictwo Literatury Dziecięcej. Lk 51–57.
  10. ↑ "Wayback Machine" (PDF). www.npk.org.pl. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. september 2013. Vaadatud 11. juunil 2025.
  11. ↑ Pomorze Gdańskie tom Literatura i Język. Gdańsk: Gdańskie Towarzystwo Naukowe. 1967. Lk 7–44.
  12. ↑ Borzyszkowski, Józef (2004). Boże męki krzyże i kapliczki przydrożne na Kaszubach. Gdańsk – Pelplin: Instytut Kaszubski, Wydawnictwo Diecezji Pelplińskiej. Lk 9. ISBN 83-89079-20-8.
  13. ↑ Borzyszkowski, Józef (2004). Boże męki krzyże i kapliczki przydrożne na Kaszubach. Gdańsk – Pelplin: Instytut Kaszubski, Wydawnictwo Diecezji Pelplińskiej. Lk 383–393. ISBN 83-89079-20-8.
  14. ↑ Pomorze Gdańskie tom Szkice polityczno-gospodarcze. Gdańsk: Gdańskie Towarzystwo Naukowe. 1965. Lk 37.
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 Wojciechowski, Zbigniew (2005). "Obiekty militarne Półwyspu Helskiego w latach 1920–2006". Zeszyty Naukowe Akademii Marynarki Wojennej. 51 nr 4: 247–271. ISSN 0860-889X.
  16. ↑ "Rezydencja Prezydenta RP na Mierzei Helskiej". prezydent.pl. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. mai 2016. Vaadatud 11. juunil 2025.
  17. ↑ 17,0 17,1 Pawłowski, Jerzy. "Kolej helska". Świat Kolei. Łódź: Emi-press. 4/1997: 16–17. ISSN 1234-5962.
  18. ↑ Krzysztof Szarejko, Jakość przestrzeni regionalnej polskiego pasa nadmorskiego, [w:] Europa – Region – Turystyka: Specyfika przestrzeni regionalnej – jej ochrona, zachowanie i rozwój: Międzynarodowa Konferencja Naukowa, 2005, lk 172–181, ISBN 83-88771-59-0.
  19. ↑ Fierla (red.), Irena (2004). Geografia Gospodarcza Polski. Warszawa: Państwowe Wydawnictwo Ekonomiczne. Lk 295.
  20. ↑ Fierla (red.), Irena (2004). Geografia Gospodarcza Polski. Warszawa: Państwowe Wydawnictwo Ekonomiczne. Lk 274.
  21. ↑ Kuciaba, Emilia. "Wykorzystanie żeglugi śródlądowej w obsłudze potrzeb pasażerskich". Zeszyty naukowe Uniwersytetu Szczecińskiego. Szczecin: Uniwersytet Szczeciński. 16/2012: 89–100.
  22. ↑ Brzeziński, Filip. "SP32 w Chojnicach". Świat Kolei. Łódź: Emi-press. 6/2010: 4. ISSN 1234-5962.
  23. ↑ Stankiewicz, Ryszard. "Nowy tabor na trasie Gdynia Gł. – Hel". Koleje Małe i Duże. Katowice: APLAND. 1/2007: 4. ISSN 1641-117X.
  24. ↑ "666 już nie pojedzie na Hel". transport-publiczny.pl (poola). 14. juuni 2023.
  25. ↑ "Linia 666 do Helu wzbudza kontrowersje". trojmiasto.pl (poola). 26. juuli 2018.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hel%27i_poolsaar&oldid=6927507"