Heinrich Vestring noorem
 |
See artikkel on 1643. aastal surnud Kose pastorist; tema isa kohta vaata artiklit Heinrich Vestring ja samanimelise poja kohta artiklit Heinrich Vestring (Riia sündik). |
Heinrich Vestring noorem (ka Henricus Wesstringius; umbes 1603 Tallinn – 9. aprill 1643 Kose) oli Eesti vaimulik ja kirikulaulude tõlkija, Kose pastor ning Järva praost.[1][2]
Vestring õppis Rostocki ülikoolis ning sai 1627. aastal Kose koguduse pastoriks. Alates 1639. aastast oli ta ühtlasi Järvamaa praost. Ta kuulus Heinrich Stahli kaastööliste hulka, tõlkides tema 1637. aastal ilmunud kirikukäsiraamatu jaoks viis saksakeelset kirikulaulu eesti keelde.[3][4]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Päritolu ja õpingud
[muuda | muuda lähteteksti]Heinrich Vestring sündis umbes 1603. aastal Tallinnas. Tema isa oli Vestfaalist pärit Tallinna vaimulik, koolikorraldaja ja hilisem superintendent Heinrich Vestring, ema Dorothea Löveling, Tallinna kaupmehe Gert Lövelingi ja Dorothea Beckmanni tütar.[5]
Tema isa oli alates 1608. aastast Oleviste kiriku pastor ning sai 1626. aastal Tallinna superintendendiks. Vanem Heinrich Vestring tegutses ka Tallinna linnakooli rektori ja kooliinspektorina ning oli seotud Tallinna gümnaasiumi asutamisega.[6]
Heinrich Vestring noorem immatrikuleeriti 1623. aasta juulis Rostocki ülikooli, kus ta õppis usuteadust. 14. märtsil 1627 osales ta Johann Eleri juhendamisel teoloogilises disputatsioonis pealkirjaga Disputatio de virtutibus homileticis, vid. humanitate, urbanitate, veracitate ut de mansuetudine.[1]
Disputatsioon käsitles jutlustaja ja vaimuliku voorusi, sealhulgas inimlikkust, viisakust, tõearmastust ja leebust. Selle trükitud eksemplare säilitatakse muuhulgas Rostocki ülikooli raamatukogus, Wolfenbütteli Hertsog Augusti raamatukogus ja Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus.[1]
Tema magistri- või doktorikraadi omandamise kohta andmed puuduvad.
Kose koguduse pastor
[muuda | muuda lähteteksti]
1627. aastal andis Vestring ordinatsioonivande ja asus teenima Kose Püha Nikolause kogudust. Kose pastorina tegutses ta kuni oma surmani 1643. aastal.[3][1]
Tema ametiaeg langes aega, mil Rootsi võimu all hakati Põhja-Eesti maaelanike usuõpetust ja kiriklikku haridust senisest süstemaatilisemalt korraldama. Kose koguduse ajaloos on Vestringit nimetatud kohaliku lugemisõpetuse edendajana.[7]
1639. aastal tegutses Kose kihelkonnas kaks õpetajat. Üks neist oli pärit Liivimaalt. Seda on peetud võimalikuks tõendiks kahe kooli olemasolust, kuigi säilinud teated ei võimalda kindlalt otsustada, kas tegemist oli kahe eraldi kooliasutuse või muus vormis toimunud õpetamisega.[8]
Kose koguduse ajaloo järgi oli lugemisõpetusega alustatud juba Vestringi ametiajal. Tema järeltulija Georg Fuhrmanni teenistusajal, 1644. aastal, külastas kogudust piiskop Joachim Jhering, kes jagas eestikeelseid aabitsaid.[7]
Järva praost
[muuda | muuda lähteteksti]1639. aastal sai Vestringist Järva praost (Propst von Jerwen). Selles ametis kuulus tema pädevusse lisaks oma koguduse teenimisele ka Järvamaa vaimulikkonna ja kirikuelu korraldamine ning järelevalve.[3][1]
Praosti ülesannete hulka kuulusid kirikuvisitatsioonid, vaimulike tegevuse jälgimine ning koguduste ja kõrgema kirikuvõimu vahelise suhtluse korraldamine. Seega ulatus Vestringi kiriklik tegevus tema enda teenitavast Kose kogudusest kaugemale.
Enne Vestringit oli Järva praostina tegutsenud Heinrich Stahl, kes nimetati 1627. aastal praostiks ning jätkas hiljem kõrgemates kirikuametites Virumaal, Tallinnas ja Ingerimaal.[9]
Eestikeelsete kirikulaulude tõlkimine
[muuda | muuda lähteteksti]
Heinrich Vestring noorem oli üks vaimulikest, kes aitas Heinrich Stahlil koostada tema saksa- ja eestikeelset kirikukäsiraamatut Hand- und Hauszbuch für die Pfarherren und Hausväter Esthnischen Fürstenthumbs.
Aastatel 1632–1638 ilmunud neljaosalise käsiraamatu teine osa (ilmus 1637) sisaldas kirikulaule, palveid ja jumalateenistusel kasutatavaid tekste saksa ning eesti keeles.[10]
Vestring tõlkis lauluraamatu jaoks viis kirikulaulu eesti keelde.[4]
Stahli kaastööliste hulka kuulusid veel Kullamaa pastor Helmhold zur Mühlen, Türi pastor Ludwig Wagner, Tallinna Niguliste kiriku diakon Eberhard von Renteln, Rakvere pastor Nicolaus Bagge ning mitmed teised Eestimaa vaimulikud.[4]
Vestringi tõlgete arv oli sama mis Eberhard von Rentelnil. Temast rohkem laule tõlkisid Helmhold zur Mühlen (13) ja Ludwig Wagner (7).[4]
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Heinrich Vestring suri 9. aprillil 1643 Kosel. Ta maeti 11. aprillil 1643 Tallinna Oleviste kirikusse.[1][5]
Tema isa, Tallinna superintendent Heinrich Vestring, elas pojast ligi seitse aastat kauem. Oma 1648. aastal koostatud testamendis nimetas ta Heinrichit juba surnud laste hulgas.[5]
Kose pastoriks sai 1644. aastal Vestringi väimees Georg Fuhrmann, kelle ametiajal jätkus koguduses muu hulgas ka eestikeelse lugemisõpetuse edendamine.[7]
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Heinrich Vestringi abikaasa oli Anna Bilefeld (surnud umbes 1669), kelle isa Laurentius Bilefeld oli Tallinna lossifoogt (Schlossvogt).[1]
Abielust sündisid:
- Heinrich Vestring (1629–1672) oli jurist ja Riia sündik.
- Johann Vestring (suri 1681), Pärnu Eliisabeti koguduse pastor
- tütar, abiellus Kose pastori Georg Fuhrmanniga
Kirjatööd
[muuda | muuda lähteteksti]- Disputatio de virtutibus homileticis, vid. humanitate, urbanitate, veracitate ut de mansuetudine. Rostock, 1627. Teoloogiline disputatsioon Johann Eleri juhendamisel.[1]
- Viis eestikeelset kirikulaulutõlget Heinrich Stahli teoses Hand- und Hauszbuch für die Pfarherren und Hausväter Esthnischen Fürstenthumbs, II osa, 1637.[4]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Arvo Tering (2018). Lexikon der Studenten aus Estland, Livland und Kurland an europäischen Universitäten 1561–1800 (saksa). Köln–Weimar–Wien: Böhlau. Lk 713.
- Hugo Richard Paucker (1849). Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihefolge zusammengestellt (saksa). Reval: Lindfors' Erben. Lk 144.
- Martin Klöker (2022). "Schule und Kirche. Heinrich Vestring als Reformer des Revaler Schulwesens". Silke Pasewalck, Rūta Eidukevičienė, Antje Johanning-Radžienė, Martin Klöker (toim). Baltische Bildungsgeschichte(n) (saksa). Berlin–Boston: De Gruyter Oldenbourg. Lk 241–263.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link) - Heinrich Stahl (1637). Hand- und Hauszbuch für die Pfarherren und Hausväter Esthnischen Fürstenthumbs. Ander Theil (saksa ja eesti). Reval.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 7 8 Arvo Tering (2018). Lexikon der Studenten aus Estland, Livland und Kurland an europäischen Universitäten 1561–1800 (saksa). Köln–Weimar–Wien: Böhlau. Lk 713.
- ↑ "Vana kirjakeel ühendab" (PDF). Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 24.
- 1 2 3 Hugo Richard Paucker (1849). Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihefolge zusammengestellt (saksa). Reval: Lindfors' Erben. Lk 144.
- 1 2 3 4 5 "Keelemõtte avaldumine laulutõlgetes" (PDF). Eesti Keele Instituut.
- 1 2 3 Martin Klöker (2022). "Schule und Kirche. Heinrich Vestring als Reformer des Revaler Schulwesens". Silke Pasewalck, Rūta Eidukevičienė, Antje Johanning-Radžienė, Martin Klöker (toim). Baltische Bildungsgeschichte(n) (saksa). Berlin–Boston: De Gruyter Oldenbourg. Lk 246–248.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link) - ↑ Martin Klöker (2022). "Schule und Kirche. Heinrich Vestring als Reformer des Revaler Schulwesens". Baltische Bildungsgeschichte(n) (saksa). Berlin–Boston: De Gruyter Oldenbourg. Lk 241–263.
- 1 2 3 Kristjan Luhamets (9. märts 2023). "Koguduse lugu: Kose kogudus". e-Kirik.
- ↑ "Kose-Uuemõisa ajalooline ülevaade" (PDF). Eesti Kunstiakadeemia digiteek.
- ↑ "Stahl, Heinrich". Allgemeine Deutsche Biographie / Deutsche Biographie (saksa).
- ↑ "Heinrich Stahl – Works". Estonian Writers' Online Dictionary (inglise).