Mine sisu juurde

Heinrich Johann Hansen

Allikas: Vikipeedia

Heinrich Johann Hansen (1819 Miitavi Kuramaa kubermang22. mai 1900 Peterburi[1]) oli baltisaksa harrastusajaloolane ja raamatukaupmees Narvas.

Heinrich Hansen[2] õppis Peterburis. Asus 1833. aastal Narva, oli ametis Narva kalevivabrikus ja raamatupidaja G. E. Gendt u. Co kaubamajas. 1856. aastal avas ta raamatukaupluse Narvas, mille andis 1867. aastal üle kaupmees J. J. Lantzkyle. Ta oli Narva Suurgildi oldermann.

Narva börsihoone 1930. aastatel

Heinrich Hansen oli 1860. aastast Õpetatud Eesti Seltsi liige, 1864. aastal üks Narva Ajaloo Uurimise Seltsi asutajatest. Narva börsihoonesse ehitatud nn gilditoas hakati eksponeerima Narva linna ajalooga seotud vanavara, millega sisuliselt rajati Narva linnamuuseum. Tegevust juhtis seltsi sekretär ja konservaator H. J. Hansen (ametis 1864–1867). Tema teeneks on ka Narva linnaarhiivi korraldamine aastatel 1858–1862. Heinrich Johann Hanseni Narvast lahkumise järel seltsi aktiivne tegevus rauges.

Heinrich Hansen avaldas uurimusi Narva ajaloost[3][4].

1868. aastal asus elama Peterburi, kus oli Põllumajanduspanga osakonnajuhataja, suri 1900. aastal Peterburis.

Tema isa Johann Jakob Hansen (1786–1867) oli pärit Saksamaalt Eckernfördest, asus 1806. aastal Baltimaadesse, tegutses veinikaupmehena Miitavis ning seejärel Peterburis ja Narvas[5]. Heinrich Hanseni vend, Theodor Conrad Hansen (1821–1893)[6] oli Venemaa keisririigi finantsametnik, Venemaa Riigipangas ja Balti raudteel, Woldemar Adolf Hansen (1823–1881) oli Paistu Maarja koguduse pastor, Pärnu ja Viljandi kreisi vaimulik koolirevident.

  • Geschichte der Narvaschen Kirchen (1855)
  • Hansen, Heinrich Johann (1858). Geschichte der Stadt Narva. Dorpat: Gedruckt bei Heinrich Laakmann. Lk 396 lk.,
  • "Narva linna ajalugu". Näljaaeg Liivi- ja Eestimaal 1695–1697 aastatel

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]