Heinrich Hoffmann (fotograaf)

Allikas: Vikipeedia
Heinrich Hoffmann 29. novembril 1945

Heinrich Hoffmann (12. september 1885 Fürth16. detsember 1957 München) oli saksa fotograaf, Adolf Hitleri isiklik fotograaf.

Heinrich Hoffmann oli pärit fotograaf Robert Hoffmanni perekonnast. Fotograafiat õppis ta oma isa fotoateljees. Heinrich Hoffmann oleks tahtnud õppida maalikunsti, kuid ta isa ei võimaldanud talle seda. Rännuaastetel 19011906 töötas ta mitmel pool Saksamaal erinevate fotograafide juures. 1906. aastal pöördus ta Münchenisse tagasi. Alates 1909. aastast oli tal oma fotoateljee. 1913. aastal asutas Hoffmann fotoettevõtte Bilderdienst Photobericht Hoffmann ja spetsialiseerus pressifotograafiale ja portreedele. Esimese maailmasõja ajal oli ta Saksa sõjaväkke mobiliseeritud, 1918. aastal jätkas ta tööd fotograafina Münchenis.[1]

1919. aastal sai Heinrich Hoffmann tuttavaks Adolf Hitleriga.[2] 1920. aastal astus ta Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse ja temast sai Hitleri ametlik fotograaf. Hoffmann oli Hitleri kõrval ka 1923. aastal Õllekeldriputši ajal ja pildistas seda sündmust.[3] 1929. aastal asus Hoffmanni fotoateljees tööle tol ajal 17-aastane Eva Braun, kes sai seal Adolf Hitleriga tuttavaks.[4]

1929–1933 oli Hoffmann Müncheni Linnavolikogu liige.[5] Alates 1933. aastast oli Heinrich Hoffmann Riigipäeva liige. 1938. aastal anti talle professori tiitel.[6]

Teise maailmasõja lõpuks oli Hoffmanni firmal 10 filiaali Euroopa erinevates linnades ja 320 töötajat.[7]

Ameeriklased arreteerisid Heinrich Hoffmanni 10. mail 1945. Ta anti kohtu alla ja mõisteti natsionaalsotsialistlikust režiimist kasusaamise eest vangi. Ta vabanes vangistusest 31. mail 1950.[8]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Heinrich Hoffmanni tütar Henriette von Schirach (19131992; sünninimi Henriette Hoffmann) oli alates 1932. aastast abielus Saksamaa riigitegelase Baldur von Schirachiga. 1950. aasta juulis lahutas Henriette von Schirach abielu vangistuses viibiva Baldur von Schirachiga.[9]

Ühe allika kohaselt käinud (tuginetud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge Nõukogude ülekuulamise protokollidele) 1935. aasta novembrikuu alguspäevadel Hitler, Hess ja Goebbels Saksa-Inglise laevastikukokkuleppega (Ribbentrop, 18. juuni 1935) seoses sõjalaevade mudeleid vaatamas. Edasi liikus seltskond suitsetamissalongi, kus ootasid Hitleri piloot Baur ja ihufotograaf Hoffmann. Tuju olla ülemeelik olnud ja Goebbels pildunud ühe anekdoodi teise järel. Värskeim anekdoot käis Göringi pihta.[10] Hitlerile olla lugu kangesti meeldinud ja nii palunud ta Hoffmannil kuld- ja hõbepaberist[11] uhke ordeni vormida. Hoffman, see Hitleri pildistamise ainuõiguse omanik, vappus naerust, kuid oli igal õhtul purjus. Hitler polevat selles miskit halba näinud, tol õhtul ainult hoiatanud, et mees kaminale liiga lähedale ei istuks – oht on õhku lennata.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hoffmann, Heinrich Die Gesichter des Deutschen Kunstarchivs
  2. Heinrich Hoffmann : deutscher Fotograf[alaline kõdulink] Lexikon Drittes Reich
  3. Heinrich Hoffmann Spartacus Educational
  4. Heinrich Hoffmann 1885–1957 / Biografie Dieter Wunderlich
  5. Heinrich Hoffmann 1885-1957 Lebendiges Museum Online
  6. Heinrich Hoffmann : fr. "Reichsbildberichterstatter" der NSDAP Munziger
  7. Tim Hoesmann. Vom Recht an den Bil­dern des Bösen Legal Tribune Online, 14. veebruar 2011
  8. Heinrich Hoffmann World War II Database
  9. Henriette Hoffmann (Henriette von Schirach) Spartacus Educational
  10. Eberle ja Uhl, 35:2006
  11. Paberitest: Theodor Morell hakkas tootma ja üle Euroopa turustama preparaati nimega Vitamultin.(Ohler, 98:2017) Hamburgi firmal, mille osanik Morell oli 50%, lasi ta toota nn Nobel-Vitamultini Vitamultin-F. Nobel-Vitamultin oli pakitud kuldselt sädelevasse paberisse templiga SF Sonderfertigung Führer (füüreri eritoode) ja see oli mõeldud ainult füürerile. Nobel-Vitamultini koostis pole uurijatele teada, autori arvates sisaldas see purustatud kibuvitsa, kuivatatud sidruni, pärmiekstrakti, lõssi ja rafineeritud suhkrut. Mõne allika kohaselt võis olevalt partiist sisaldada ka pervitiini. Templiga SRK - Sonderanfertigung Reichskanzlei (Riigikantselei eritoode) varustatud Vitamultin oli pakendatud hõbedasse paberisse ja oli mõeldud Wehrmachti juhtide ja tähtsate staabitöötajate jaoks.Norman Ohler, "Patsient A : Uimastid Kolmandas Reichis". Tallinn: Helios kirjastus, 2017, ISBN 9789949554973
  12. Eberle ja Uhl, 35:2006.Henrik Eberle, Matthias Uhl, "Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949", saksa keelest tõlkinud Toomas Huik, Tammerraamat, 2006 (originaali pealkiri "Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49", Verlagsgruppe Lübbe GmbH & Co.KG. Bergisch-Gladbach) ka Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 462a"

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Henrik Eberle, Matthias Uhl, "Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949", saksa keelest tõlkinud Toomas Huik, Tammerraamat, 2006 (originaali pealkiri "Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49", Verlagsgruppe Lübbe GmbH & Co.KG. Bergisch-Gladbach) ka Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 462a"</ref>