Mine sisu juurde

Heinrich Ewald Paslack

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Karula pastor Heinrich Ewald Paslack (1895)

Heinrich Ewald Paslack (29. september (vkj)/ 11. oktoober 1840 Viljandi – 22. juuli 1922) oli eesti vaimulik.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Heinrich Ewald Paslack sündis Viljandis. Tema isa Heinrich Wilhelm Ferdinand Paslack (1807–1866) oli Viljandi ehitusmeister, kes on projekteerinud ja juhtinud näiteks Tori kiriku ehitust (1852–1854)[1]. Ema oli Auguste Helene (sünd Müller) (1822–1866).

Kuigi mehe täisnimi oli Heinrich Ewald Paslack, on sagedamini kasutatud lühemat nimekuju - Ewald Paslack.

Ewald sündis perre esiklapsena. Tal oli kuus õde (Lovise Mathilde (1842-?), Emmeline Helene (1844-1923), Marie Emilie (1846-?), Bertha Alvine (1850-1924), Olga Wilhelmine Marie (1854-1928) ning kaks venda Wilhelm Friedrich (1946-1900) ja Carl August (1849-1856).[2]

Alustas kooliteed Viljandi elementaar- ja kreiskoolis. Teismelisena siirdus Pärnusse, kus õppis aastatel 1855–1862 kreiskoolis ja gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkas Ewald Paslack õpinguid Tartu ülikoolis, kus õppis ajalugu (1863), usuteadust (1863–1867) ja filoloogiat (1867–1869).[3] Ülikooli ajal lõi kaasa korporatsiooni Arminia Dorpatensis tegemistes[4].

Ta teenis prooviaasta Tartu Maarja koguduses (Adalbert Hugo Willigerode juures) ning pühitseti vaimulikuna ametisse 1. märtsil 1870. Oli algul Tartu Maarja koguduse adjunktõpetaja[5]. 1. novembril 1870 kinnitati Ewald Paslack Karula koguduse õpetajaks.

Paslack abiellus Molly Amalie Trautmanniga 10. novembril 1870, s.o vahetult pärast Karulasse introdutseerimist. Neil oli viis tütart. Molly Helene Elisabeth (1871-1960; abiellus hiljem Põltsamaa kiriku õpetaja Johannes Rennitiga). Molly Margarethe Bertha Utt (1873-?; oli hiljem abielus Rakvere arsti Ernst Christian Otto Uttiga). Kaksikud Molly Erika Hildegard (1877, suri päev pärast sündi) ja Molly Thekla Emilie (1877-?). Viimase lapsena sündis Molly Maria Anna (1880-?).[2]

Ewald Paslack teenis Karula kogudust peaaegu 30 aastat. Ta tagandati teenistusest 1899. aastal süüdistatuna õigeusklike teenimises[6] Pärast ametist taandumist lahkus Põltsamaale[3]. Äramineku üheks põhjuseks võis olla ka abikaasa surm 1900. aasta juulis[7]. Põltsamaal lõi kaasa aktiivselt kohaliku põllumeeste seltsi tegevuses.

Ametist tagandamine

[muuda | muuda lähteteksti]

21. mail 1892 tegi Riia Ringkonnakohus otsuse, millega tagandas Ewald Paslacki ametist[8]. Tagandamise põhjuseks oli see, et vaimulik oli toonast õiguslikku raamistikku arvestades ebaseaduslikult laulatanud kolm paari, kus üks pool pärines õigeusklikest, teine pool luterlikest peredest. Paslack esitas otsuse vastu apellatsiooni Peterburi kohtupalatile, mis vähendas 1894. aastal ringkonnakohtu karistust ja keelas vaimulikul koguduse teenimise üheksaks kuuks[9].

Mõningase eemaloleku järel naasis Paslack teenistusse ja tähistas 1895. aastal 25. ametijuubelit[10]. Postimees kirjutas pidustuste kohta järgmist[11]:

„ Kirikus oli pidu-jumalateenistus, millest Hargla õpetaja August Julius Tiedemann ja Sangaste õpetaja Theodor Heinrich Renatus Hesse ühes jubilaariga tugewalt osa wõtsiwad. Koguduse liikmeid oli rohkesti kirikus. Pärast lõunat oli koolimajas pidusöök. “

Ewald Paslack sai kogudust rahulikult teenida 1899. aastani, mil sattus uuesti võimude tähelepanu keskmesse. Paslackile esitati süüdistus, et ta oli ühe tütarlapse, õigeusu koguduse liikme, Luteriusu kombe kohaselt leeri ja armulauale võtnud. Sarnasel põhjusel peatati õpetaja teenistus ka mõned aastad varem. Süüdistust arutanud kohus keelas 12. mail 1899 Paslackil jätkata tööd vaimulikuna.[12] Süüdistatu kaebas küll otsuse edasi taas Peterburi, kuid seekord apellatsioonikohus ringkonnakohtu otsust ei muutnud[6]. Samuti jättis määratud karistuse muutmata valitseva senati kriminaal-kassatsiooni departemang[13].

Vaatamata tegutsemiskeelule jätkas Ewald Paslack mõningal määral vaimulikke toiminguid. Nii on teada, et ta viis läbi ristimisi ja laulatusi, mille pärast tuli tal 1900. aastal kohtus aru anda[14].

Paslacki asemel valiti Karula õpetajaks 15. septembril 1900 Theodor Hans Wühner[15].

1904. aastal andis Venemaa keiser Nikolai II seoses troonipärija Aleksei Nikolajevitši sünniga[4] teiste hulgas ka Ewald Paslackile armu, tühistas Riia Ringkonnakohtu otsuse ja taastas tema vaimuliku seisuse[16].

Tegevus Põltsamaal

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast ametiseisuse kaotamist ja abikaasa surma tuli Ewald Paslack Põltsamaale, kus elasid kaks tema tütart - Põltsamaa koguduse pastori Johann Rennitiga laulatatud Molly Helene Elisabeth ja doktor Ernst Uttiga abiellunud Molly Margarethe Bertha.[4]

Siin on ta löönud kaasa Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi tegevuses, pidades aastatel 1901-1905 ettekandeid vasikate[17] ja sigade[18] nuumamisest, karjamaade arendamisest[19], piimakarja parendamisest[20] ning kartulikasvatusest[21].

Lisaks soovitas Paslack tihendada suhteid teiste põllumeeste seltsidega. Selleks tegi ta ettepaneku vahetada seltside koosolekute päevakavasid, et kõigil oleks võimalik olla kursis siin ja seal arutluse all olevatest teemadest.[22] Veel levitas ta Põltsamaa seltsis mõtet, et kohalikud talupojad võiksid oma pojad aastaks-paariks Taanimaale talusulasteks saata, et need seal moodsamaid põllumajandusvõtteid õpiksid[23].

Pärast seda, kui 1904. aastal ennistati Ewald Paslackile vaimuliku seisus, levis ajakirjanduses teade, et ta on valmis avama Põltsamaal õigeusklikele mõeldud leeriõpetuse kursuse[24]. Pole teada, kas kursused toimusid.

1910. aastal avaldas Paslack ajalehes Postimees üleskutse luterikiriku rajamiseks Petserisse, kus elas toona 17 tuhande õigeuskliku kõrval 4000 luteriusulist eestlast ja sakslast, kel puudus oma kirik.[25].

Ewald Paslack asendas mõnikord oma väimees Johann Rennitit Põltsamaa koguduse tegemistes[4].

Vastuolud kohaliku rahvaga

[muuda | muuda lähteteksti]

Ewald Paslackit on üldjuhul peetud väärikaks ja lugupeetud inimeseks, kes sakslasena saanud hästi läbi ka kohaliku rahvaga. Ta oli esimene pastor, kes pidas 1879. aastal Valga Luke surnuaial eestikeelse teenistuse[26]. Samuti toetas ta esimese eesti kooli avamist Valgas[27].

Samas on tema tegevuses olnud ka mitmeid küsitavusi. Nii näiteks on seostatud teda eestlaste ohvripuude hävitamisega. Paslack olevat lasknud maha raiuda kirikumõisa põllul kasvanud suure männi - "nõiapedaja", mis olnud kohaliku rahva jaoks püha puu ja mille all käidud sageli ohverdamas[28].

Põltsamaa perioodist on välja toodud seik, kus Ewald Paslack oli 1914. aasta kevadel kaevanud ühe 14-aastase tütarlapse selle eest kohtusse, et too temalt kolm nööpnõela ära oli võtnud. Kaebaja ise hindas nõelad kolme kopika peale. "Rahukohus mõistis „varga" vanaema valvuse alla," kirjutas ajaleht[29].

Surm ja matused

[muuda | muuda lähteteksti]

Paslack suri 22. juulil 1922 südamerabandusse. Ta maeti Põltsamaa saksa kalmistule 24. juulil 1922. Järelehüüdes[4] meenutati meest kui vaimulikku, kes

„ olles ise sügavalt usklik, ei kaldunud sammugi kõrvale kord õigeks tunnistatud teelt ega olnud valmis tegema mingeid kompromisse. Tema tasakaalukas loomus avaldus elurõõmsas ja heatahtlikus suhtumises kõigisse inimestesse. Põltsamaal tundsid nii noored kui vanad seda rõõmsameelset, sümpaatset ja sirge rühiga eakat härrasmeest, kelle väärikas ning peaaegu sõjaväelaslik välimus jättis väärika mulje. “

Matusetalituse viis läbi Viljandi praost pastor Bernhard Steinberg. Tema hauaküngas kerkis koraali „Ist einer unserer Brüder nun geschieden“ („Nüüd on üks meie vendadest lahkunud“) saatel.

Matustel viibinud Karula koguduse esindajad avaldasid pärast matust lootust, et neil õnnestub oma koguduse kauaaegne pastor peagi ümber matta Karula kabelisse, kuhu oli maetud ka abikaasa Molly Amalie. See olevat olnud ka õpetaja enda soov.[30] Ümbermatmist ei toimunud.

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Heinrich Ewald Paslack osales Paistu koguduse õpetaja Jaan Bergmanni "Waimulikkude tallituste käsiraamatu" (ilmus 1902) koostamisel)[31].
  • Andis 1904. aastal välja lauluraamatu "Laulgem Issandale! Vaimulikud laulud". See sisaldas 70 laulu, mille ta oli ise "ümber luuletanud"[32]

Tunnustused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ewald Paslack valiti 1897. aasta juunis Karula Põllumeeste Seltsi auliikmeks[33] 25. jaanuaril 1898 nimetati ta põllumeeste seltsi auliikmest auesimeheks[34]. Auesimehena soovitas Paslack, et uute liikmete vastuvõtmisel jälgitaks seltsis tähelepanelikult, et need "iga pidi ausad inimesed oleksivad"[35].

Huvitavat

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vennatütre poeg oli E.E.L.K. Vancouveri koguduse õpetaja Helmut Piir.[36]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Luhamets. K. Koguduse lugu: Tori kogudus. E-Kirik: EELK infovärav. Vaadatud 27.06.2026
  2. 1 2 Heinrich Ewald Paslack. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 27.06.2026
  3. 1 2 >Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag. Köln, Wien 1977
  4. 1 2 3 4 5 Revaler Bote, 28. august 1922, lk 3
  5. ↑ Inland. Revalsche Zeitung, 5. september 1870, lk 1
  6. 1 2 Kohalikud sõnumid. Postimees, nr. 210, 22. september 1899, lk 3
  7. ↑ Molly Amalie Paslack. Genealoogiaportaal GENI. Vaadatud 27.06.2026
  8. ↑ Inland. Livland. Revalsche Zeitung, nr. 246, 1. november 1894, lk 2
  9. ↑ Eestimaalt. Võrumaalt. Sakala, nr. 19, 11. mai 1894, lk 4
  10. ↑ Inland. Revalsche Zeitung, nr. 192, 25. august 1895, lk 1
  11. ↑ Karulast. Postimees, nr. 248, 6. november 1895, lk 3
  12. ↑ Võrus. Postimees, nr. 106, 17. mai 1899, lk 3
  13. ↑ Kohalikud sõnumid. Postimees, nr. 49, 28. veebruar 1900, lk 3
  14. ↑ Omalt maatl. Ristirahwa Pühhapäewaleht, 26. märts 1900, lk 5
  15. ↑ Omalt maalt. Ristirahwa Pühhapäewaleht, 8. oktoober 1900, lk 346
  16. ↑ Võrumaalt. Sakala , nr. 62, 9. september 1904, lk 514
  17. ↑ Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 17, 26. aprill 1901, lk 2
  18. ↑ Postimees, nr. 117, 31. mai 1901, lk 3
  19. ↑ Postimees, nr. 139, 26. juuni 1901, lk 3
  20. ↑ Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 11, 14. märts 1902, lk 144
  21. ↑ Põltsamaalt. Uus Aeg, 17. veebruar 1904, lk 2
  22. ↑ Põllumees, 27. mai 1904, lk 15 (335)
  23. ↑ Kodumaalt. Postimees, nr. 96, 1. mai 1910, lk 2
  24. ↑ Oberpahlen. Revalsche Zeitung, nr. 114, 30. mai 1905, lk 2
  25. ↑ Toimetusele tulnud kirjad. Postimees, nr. 68, 24. märts 1910, lk 5
  26. ↑ Valga koguduse pidupäev, Eesti Kirik, nr. 40, 9. oktoober 2019, lk 1
  27. ↑ Esimene Eesti kool Walgas. Lõuna-Eesti, 20. veebruar 1926, lk 2
  28. ↑ Eisen, Matthias Johann. 1922. Esivanemate ohverdamised. (Eesti mütoloogia, 3.) Tartu: Varrak, lk 42
  29. ↑ Õpetaja lapse 3 nööpnõela pärast kohtusse kaebanud. Koit, 11. märts 1914, lk 3
  30. ↑ Õpetaja Ewald Paslak. Lõuna-Eesti, 2. august 1922, lk 2
  31. ↑ Kirjandus. Saarlane, nr. 42, 22. oktoober 1902, lk 2
  32. ↑ Heinrich Ewald Paslack. 1904. Laulgem Issandale! Vaimulikud laulud, ISBN978-9949-36-906-5
  33. ↑ Võrumaalt. Postimees, nr. 132, 18. juuni 1897, lk 3
  34. ↑ Karula. Postimees, nr. 25, 31. jaanuar 1898, lk 3
  35. ↑ Karula. Postimees, nr. 51, 4. märts 1898, lk 3
  36. ↑ Jaan Lattik. Teekond läbi öö III. Ilmamaa. 2016. Lk 124)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]


Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Heinrich_Ewald_Paslack&oldid=7182394"