Hauk Aabel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hauk Aabel
Hauk Aabel.jpg
Hauk Aabel "Ola Lia" etenduses 1904
Sündinud 21. aprill 1869
Surnud 12. detsember 1961 (vanus 92)

Hauk Erlendsøn (Erlendssøn, Erlendson[1]) Aabel (21. aprill 1869 Norra, Sogn og Fjordane, Førde vald[2], Søndfjord12. detsember 1961 Oslo[3]) oli norra teatri- ja filminäitleja, koomik.

Alates 1911. aastast oli ta seotud Rahvusteatriga. Ta hiilgas karakternäitlejana eriti Ludvig Holbergi komöödiates.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad olid ringkonnaarst (distriktlege) ja juhuluuletaja Morten Andreas Leigh Aabel ja Wilhelmine Louise Collett (Mina Collett; 1834–1901).

Ta kasvas üles Valdresis ja Totenis.

Ta tegi eksami examen artium Hamari koolis 1899 ning sooritas Oslo ülikooli ametiõppe-eelse eksami (anneneksamen).

Ta oli ühe aasta Vardalis Gjøviki lähedal koduõpetaja. Seejärel tegi läbi Sõjakooli (Krigskolen) madalama astme kursuse ning sai 1892 sekondløytnant'i auastme. Siis hakkas ta õppima õigusteadust, kuid paari aasta pärast katkestas õpingud, et pühenduda näitlemisele.

Näitleja Johanne Dybwadi ja teatrijuht Hans Fredrik Ludvig Schrøderi abiga valmistus ta näitlejadebüüdiks Christiania Theateris. 11. oktoobril 1897 astus ta esimest korda üles Hulda Garborgi näidendis "Rationelt Fjøsstel" ning äratas kohe tähelepanu ootamatu koomikaga miimikas ja häälduses, mis andis tema tegelaskujule iseloomuliku karakteri. 1. jaanuarist 1898 sai ta teatriga lepingu, kuid ei hakanud seal tööle, sest suurem osa trupist läks sügisel 1899 üle vastloodud Rahvusteatrisse.

Aabel läks tööle vastrajatud teatrisse Sekondteatret Tivoli teatri ruumes. Vanavarakaupmees Snildi osas Gustav Wiedi näidendis "Erotik" 1899 avaldus tema koomikuanne veel vabamalt. Suur originaalsus ja särav koomika tõid talle menu. Anti üle saja etenduse ja tulud olid suured. Hiljem mängis ta sama osa ka Centralteatretis ja Fahlstrøms Theateris. Kevadel 1900 läks Sekondteatret pankrotti.

Aabel hakkas nüüd mängima Rahvusteatris. Seal oli suur konkurents paremate rollide pärast.

1904. aastast läks ta üle Centralteatretisse. "Ola Lia" nimiosas mängis ta 192 etendust.

Kartes, et talle jääbki külge koomikumaine, ning meelitatuna ebaharilikult kõrgest palgast, läks Aabel 1907 üle Fahlstrøms Teaterisse. Seal paistis ta kõige rohkem silma talupoja ja vanavarakoguja Per Bunke osas. See oli tõsisem roll.

1911. aastast oli ta Rahvusteatris tagasi (sealt läks ta 1934. aastal ka pensionile; ainult aastatel 1921 ja 1930–1931 tegutses ta vastavalt Chat Noiris ja Det Nye Teateris). Ta oli kindlustanud oma positsiooni Norra parima koomikuna. Mitmetes farsi- ja operetirollides näitas ta üles Østlandetile omast huumorit. Ta esines külalisnäitlejana ka teistes teatrites ning sõitis ettelugejana läbi kogu Norra.

Silmapaistvalt karakteriseeritud rahvalikke tegelasi etendas ta näidendites "Ola Lia" ja "Baldevin's Bryllup" ning Gustaf af Geijerstami rahvalikes komöödiates. Näidendis "Den stundesløse" säras tema Oldfux.

Aabeli koomiku- ja karakternäitlejaandele lisandus peen ja soe inimlik mõistmine.

Tummfilmiajastul oli ta populaarne koomik, kes mängis Norra ja Rootsi filmides. Aastal 1917 tegi ta rolli Rootsi filmis: Alexander Nybergi osa Mauritz Stileri filmis "Alexander den store". Aastal 1927 hakkas ta mängima Norra filmides, sealhulgas esimestes helifilmides. Tema esimene roll Norra filmis oli kõrvalosa Walter Fyrsti filmis "Trollelgen" (1927). Tema õnnestunumad filmi rollid olid kirikuteener Evensen Tancred Ibseni filmis "Den store barnedåpen" (1931), Ola Nordistuen John W. Bruniuse filmis "En glad gutt" (1932) ja Mäeküla Jeppe Per Aabeli filmis "Jeppe på Bierget". Viimase filmirolli tegi ta 71-aastasena (vaalapüügireeder Norra-Rootsi koostööfilmis "Valfångare" (1939).

1938. aastal esines ta viimast korda Rahvusteatris Oldfuxi osas Holbergi näidendis "Jacob von Tyboe".

Aabel luges ka sageli raadios ette. Muu hulgas luges ta Christian Krohgi lugu "Isen på Mjøsa".

Pensionärina kirjutas ta kaks köidet mälestusi.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Elulooraamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Moro var det lell" (mälestused, 1935)
  • "Gode gamle dager" (mälestused, 1949)

Helisalvestised[muuda | muuda lähteteksti]

Filmirollid[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse säilitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusteatris on Henrik Lundi maal (1928), mis kujutab Hauk Aabelit täispikkuses Jeppe osas, ja Sigri Welhaveni loodud pronksbüst (1945).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Hauk Aabel abiellus 14. juunil 1901 näitleja Bernt Johan Johannesseni (1859–1907) ja näitleja Laura Christine Theodora Elvigi (1860–1935) tütre näitleja Svanhild Johannesseniga (21. august 1882 – 15. jaanuar 1971).

Tema poeg Per Aabel oli samuti populaarne koomik, kes mängis Norra filmides. Teine poeg Andreas Aabel oli näitleja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]