Harry Mutvei

Allikas: Vikipeedia

Harry Mutvei, ka Harri Mutvei (sündinud 20. detsembril 1925 Tallinnas) on eesti päritolu Rootsi geoloog, paleontoloog ja zooloog.

Harry Mutvei on fossiilsete peajalgsete (Cephalopods) uurija.

Haridustee ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Harri Mutvei lõpetas 1943. aastal Tallinna 2. Gümnaasiumi. Samal aastal põgenes ta Soome, sealt 1944. aastal edasi Rootsi. Mutvei lõpetas 1950. aastal Uppsala Ülikooli loodusteaduskonna filosoofiakandidaadi kraadiga.

Mutvei kaitses 1957. aastal filosoofialitsentsiaadi kraadi Uppsala Ülikoolis väitekirjaga "On the relations of the principal muscles to the shell in Nautilus and some fossil nautiloids" ja 1964. aastal filosoofiadoktori kraadi Stockholmi Ülikoolis väitekirjaga "Remarks on the anatomy of recent and fossil Cephalopoda: with description of the minute shell structure of belemnoids".

Harry Mutvei töötas aastail 19511967 Stockholmis Riiklikus Loodusloomuuseumis intendandina, 19651968 Stockholmi Ülikooli geoloogiainstituudis ja 19681980 Uppsala Ülikooli paleontoloogiainstituudis dotsendina ning 19801993 taas Riikliku Loodusloomuuseumi intendandina, ühtlasi ka osakonnajuhatajana.

Mutvei on töötanud ka akadeemilise stipendiaadina Bonni Ülikoolis (1968) ning külalisprofessorina Tübingeni (1967) ja Pariisi ülikoolis (1982, 1984, 1986). Ta on esinenud loengutega 15 USA ja Kanada ülikoolis (1970). Mutvei on olnud korduvalt rahvusvahelise biomineralisatsioonialaste sümpoosionide organisatsioonilise komitee liige, sageli ka esimees. 1968. aastast on ta Mainzis asuva Teaduste ja Kirjanduse Akadeemia biokristallisatsiooni uurimise komisjoni ekspert.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Fossiilsed retseptakuliidid Eesti ordoviitsiumi ajastust

Harry Mutvei on uurinud tänapäeva ja fossiilsete molluskite (eriti peajalgsete) kodade mikro- ja ultrastruktuuri, biomineralisatsiooni, funktsionaalmorfoloogiat, evolutsiooni ja süstemaatikat; laiendanud ultrastruktuuri ja biomineralisatsiooni uuringuid ka lülijalgsetele ja problemaatilistele kivististele – retseptakuliitidele.

Ta on kasutanud mere-, järve- ja jõekarpide uuringuid Rootsi veekogude ning koostöös Eesti zooloogidega ka Eesti veekogude (eriti Tallinna lahe) reostuskoormuse ja keskkonnamuutuste määramiseks.

Mutvei on vahendanud Eesti TA (hiljem TTÜ) geoloogiainstituudi ja Rootsi geoloogide kontakte ja suhtlust.

Harry Mutvei määras 15. veebruaril 1993 Stockholmis oma laboris Eestist Marek Vahula korjatud ebapärlikarbi vanuseks 134 aastat, mis on Eesti loomariigi vanuserekord.[1]

Teaduspublikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • On the shells of Nautilus and Spirula with notes on the shell secretion in noncephalopod molluscs – Arkiv fir zoologi 16 (14), 1964
  • Ultrastructure of the mineral and organic components of molluscan nacreous layers. – Biomineralizatsion 2, 1970
  • The siphonal tube in Jurassic belemnitida and aulacocerida (Cephalopoda: Coleoidea). – Bulletin of the Geological Institutions of the University of Uppsala, New series, Volume 3, 1971, lk 27–34
  • Ordovician of Öland (kaasautor Valdar Jaanusson). – IV International Symphosion Ordovician System. Oslo, 1982
  • Shell growth rate in freswater mussel Unio crassus as enviromental indicator in Estonian rivers (kaasautor Henn Timm). – Enviromental toxicology and health. Swedish Academy Science, 1991
  • Deformations and structural modifications of Macoma (Bivalvia, Mollusca) shells caused by industrial pollution in Tallinn Bay, Estonia (kaasautor). – Kluwer Academy. Plenum Publications, 1999

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maailma vanimaks elanud ebapärlikarp leiti Eestist. maaleht.delfi.ee, 15. veebruar 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Harry Mutvei Riikliku Loodusloomuuseumi kodulehel (inglise keeles)