Harri Haamer
Harri Haamer (8. juuli 1906 Kuressaare – 8. august 1987 Viljandi) oli eesti vaimulik ja skaudijuht.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Kirikuõpetajana[muuda | muuda lähteteksti]
Ta õppis Kuressaare Niidu-Riksi Eraalgkoolis, Kuressaare Aleksei Gümnaasiumis ja lõpetas 1924. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi.[1] Aastatel 1924–1929 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust. Prooviaastal oli ta Martna Püha Martini koguduses Gustav Halleri juures. Ordineeriti 6. oktoobril 1929 Tallinna toomkirikus õpetajaks.
Harri Haamer nimetati 1929. aastal EELK noorsootöö sekretäriks, kuid juba samal aastal võttis ta vastu pakkumise minna Saaremaale Püha koguduse õpetajaks. Elades ja töötades seal 1929–1933, alustas ta seal töötamist noortega ning tõstis koguduse liikmete arvu 72-lt 700-le[2]. Tema seal töötamise ajal ehitati ka uus pastoraadihoone[2]. 1930–1932 oli ta Kaarma koguduse õpetaja.
Aastatel 1933–1948 oli Harri Haamer Tartu Pauluse koguduse 1. pihtkonna õpetaja. Tartus abiellus ta omaaegse Viljandi linnapea August Maramaa tütre Maimuga. 1943. aastal hävines tules nii Pauluse kirik kui Haamerite kodu[2]. 1944–1945 EMK Tartu Püha Luuka koguduse mittekorraline pastor ja 1946–1947 Tartu praostkonna praost.
5. veebruaril 1948 Harri Haamer arreteeriti, kuna ta vaatamata keelule jätkas piiblitundide pidamist üliõpilastele. 1948–1955 oli ta Kolõma vangilaagris. Kodumaale naasnult ei saanud ta võimudelt luba olla linnakoguduse õpetaja ning teenis üle 30 aasta (1955–1987) Tarvastu koguduse õpetajana ja 1964–1987 Kõpu koguduse õpetaja. Lühemat aga on ta teeninud ka Kursi ja Paistu kogudusi.
1962 kaitses ta usuteaduse magistrikraadi ning töötas 1962–1970 õppejõuna EELK Usuteaduse Instituudis.
Harri Haamer on maetud Tarvastu kalmistule.
Skaudijuhina[muuda | muuda lähteteksti]
Ta tegutses noorte- ja skaudijuhina. Skauditõotuse andis ta 20. augustil 1922 ning kuu aega hiljem valiti ta Kuressaare skaudirühma juhiks. 1928. aastal asutas ta Püha skautide lipkonna, mis kujunes üheks suurimaks Eestis. 1932. aastani oli Harri Haamer Saare Skautide Maleva juht. Ta oli ka Skautmasterite Kogu juhataja ning osales Eesti Skautide Maleva häälekandja "Eesti Skaut" sisu loomises[3].
Kirjamehena[muuda | muuda lähteteksti]
1933–1937 toimetas Harri Haamer ajakirja Meie Sõber ja 1942–1944 põrandaalust ajakirja Risti Valgus. Tema sulest on ilmunud raamatuid, sealhulgas ka lasteraamatuid.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1940 Tartu Pauluse koguduse antud kuldametirist
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- Harri Haamer. Seitse palvet. Kirjastus EVR, Stockholm, 1980
- Harri Haameri mälestused ilmusid Püha Jakobi koguduse lehes 2000. aastal
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Harri Haameri üks vend oli maalikunstnik Eerik Haamer ning teine vend ehitusinsener ja arhitekt Eugen Haamer. Äi August Maramaa oli Viljandi linnapea. Harri Haameri abikaasa oli Maimu Haamer (sünd. Maramaa, 14. juuli 1912 – 28. detsember 1997), nende poeg Eenok Haamer ning pojapojad Naatan Haamer ja Markus Haamer (06.06.1967) on vaimulikud. Kolmas pojapoeg Siimon Haamer (22.04.1973) on teoloog ja oli aastatel 2006–2009 Eesti Skautide Ühingu peaskaut. Tütar Maarja Haamer-Renter oli eesti laulja ning väimees Eldor Renter oli eesti teatrikunstnik. Poeg Andres Haamer oli firma Overall Eesti nõukogu esimees ja Eesti Skautide Ühingu peavanem[4][küsitav].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vilistlased. Saaremaa Ühisgümnaasiumi veebisait.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Anti Toplaan, Meenutades Harri Haamerit, Meie Maa, 19.09.1997
- ↑ Aleksander Lust, Ühest Eestimaa noortejuhist
- ↑ http://www.skaut.ee/?jutt=10233
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
| Eelnev Aleksander Kuusik |
Tartu praost 1946–1947 |
Järgnev Jaan Konsin |