Harju maavalitsus
| Asutatud | 1917 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 2018 |
| Tüüp | Avalik sektor kohalik omavalitsus maavalitsus |
| Õiguslik staatus | valitsusasutus |
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | Roosikrantsi tänav 12, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Harju maakond |
| Juht | Harju maavanem |
Harju maavalitsus oli riigiasutus, mis asus Tallinnas aadressil Roosikrantsi tänav 12. Maavalitsuse eesotsas oli Harju maavanem, kes oli Vabariigi Valitsuse esindaja maakonnas[1]. Viimane Harju maavanem oli Ülle Rajasalu.[2].
Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist 2018.[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Asutus kandis nimetusi: 1917–1917 Harju Maakonna Amet, 1917–1917 Harju Maakonnavalitsus, 1918–1934 Harju Maavalitsus, 1934–1938 Harju Ajutine Maavalitsus, 1938–1940 Harju Maakonnavalitsus[4].
| Asutatud | 1918 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1941; 1941–1944 |
| Tüüp | Kohaliku omavalitsuse asutus, maavalitsus |
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht |
Pagari uulits 1, Tallinn Suur-Roosikrantsi tänav 12, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Harju maakond |
| Harju maakonnavalitsuse esimees |
|
| Harju ajutise maavalitsuse esimees |
|
| Harju maavanem | vt. Harju maavanemate loend |
| Peaorgan |
Harju maakonnanõukogu Harju maavolikogu |
Autonoomse Eestimaa kubermangu Harju maakonna omavalitsus loodi 30. märtsil 1917. aastal, Venemaa Ajutise Valitsus määruse "Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta" alusel. Harju maakonnanõukogu liikmed olid Harju maakonna valdade volitatud isikud. Harju maakonnanõukogu avamise koosolek toimus 1. juulil 1917 Tallinnas Toompea lossi Valges saalis. Harju maakonnanõukogu esimeheks valiti Johannes Reinthal. Harju maakonnavalitsuse struktuuris on olnud algperioodil üldosakond (organiseeris komisjonide tööd) ja toitlustusosakond (toiduainete tagavarade arvelevõtmine ning elanikkonna ja sõjaväe varustamine). Samuti oli maakonnavalitsuse struktuuris teede osakond (hiljem moodustati ehitus- ja teedeosakond), tervishoiuosakond (ühendati vahepeal majandusosakonnaga ja hiljem moodustati sotsiaalosakond), maakoolivalitsus (hiljem moodustati haridusosakond) ning administratiivosakond[6].
Pikemalt artiklites maavalitsus, maakonnanõukogu, Harju maakonnavalitsus ja Harju maakonnanõukogu
Pikemalt artiklites Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: volikogu ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli Maakonnanõukogu täidesaatev organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist[7].
Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis 1934. aasta põhiseadusega, 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse omavalitsusüksuste loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega[8]. Senised maavanemad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid Kohtu- ja Siseministeeriumile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) maavolikogu, 2) maavanem, 3) maavalitsus ja 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 maavolinikust.
- Pikemalt artiklites maavalitsus, maavolikogu, Harju maakonnavalitsus, Harju maavolikogu ja Harju maavanem
1. mail 1938. aastal jõustunud Maakonnaseaduse järgi oli maakonnaomavalitsuse juht maavanem, kes oli ka ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas. 1938. aastal valiti Harju maavolikogu liikmeiks: Riisipere vald vallavanem, Johannes Ney, Vihterpalu vallavanem Aleksander Söderman ja Paldiski linnavanem Johannes Odres; 14. valimisringkonnast: Keila vallavanem E. Planberg, Harku vallavanem Peeter-Voldemar Kaps ja Hageri vallvanem Kustav Jänes; 15. valimisringkonnast: Rapla vallavanem Oskar Leinsalu, Raiküla vallavanem Jaan Kutser ja Kehtna vallavanem Eduard Saar; 16. valimisringkonnast: Triigi vallavanem Jaan Tärne, Ravila vallavanem Jaan Moor ja Kuivajõe vallavanem Alfred Aassalu; 17. valimisringkonnast: Kõnnu vallavanem Kaarel Heinver, Kiiu vallavanem Josep Muru ja Anija vallavanem Johannes Kallang; 18. valimisringkonnast: Jõelehtme vallavanem Johannes Kuuskmäe, Rae vallavanem Jaan Selks ja Kohila vallavanem Aleksander Starkopf. Kokku 18 maavolikogu liiget[9].
- Pikemalt artiklis Eesti maavolinike loend#Harju maavolinikud 1940
8. märtsil 1940. aastal valis Harjumaa valla- ja linnavanemate täiskogu koosolek Harju maavolikogu ja maavolinikeks valiti: Keila linnavanem J. Tähe ning vallavanemad J. Hiietamm Padisest, J. Moor Ravilast, J Ney Nissist, P. Kaps Harkust, O. Leinsalu Raplast, J. Võmma Raikkülast, K. Jänes Hagerist, K. Heinveer Kõnnust, A. Kibuvits Raelt, A. Starkopf Kohilast, J. Raspel Juurust, J Vilsoo Kuimetsast, J. Kallang Anijalt, A. Kasera Kõuest, K, Jüssi Irust, ja J. Muru Kuusalust[10].
1990. aastal taasmoodustati Harju Maakonnavalitsus ja 1993. aastal Harju Maavalitsus[11]. Eestis olid 1989–1993 maakonnad omavalitsusliku staatusega haldusüksused ning igal maakonnal oli maakonnavolikogu ja maakonnavalitsus. Harju Maavalitsus oli maakondlik riigi valitsusasutus, kelle põhiülesanneteks on täidesaatva riigivõimu teostamine maakonnas, riiklike ülesannete lahendamine ning maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine. Maavalitsuse koosseisu kuulusid kantselei ja järgmised osakonnad: rahandusosakond, haridusosakond, kultuuri- ja spordiosakond, arenguosakond, sotsiaal- ja tervishoiuosakond, keskkonnaosakond, arhitektuuriosakond, infoosakond, omandireformiosakond, õigusosakond, maakorraldusosakond ja perekonnaseisuosakond. Harju Maavalitsuse halduses on Harjumaa Arhiiv, Harjumaa Muuseum, Harjumaa Päästeamet, Harjumaa Põllumajandusosakond, Vääna Hooldekodu.[12]. Harju maakonna territooriumi moodustasid Aegviidu, Anija, Saue, Saku, Kiili, Kernu, Rae, Raasiku, Kose, Kõue, Kuusalu, Harku, Keila, Nissi, Loksa, Padise, Viimsi, Jõelähtme, Vasalemma vald, Tallinna, Saue, Maardu, Kehra, Loksa ja Keila linn. Alates 1993. aastast on maavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavat maavanemat teenindav riigiasutus. Harju maavalitsuse struktuuriüksused olid kantselei, mille eesotsas oli maasekretär, ja kaks osakonda: arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond.[13] 2016 tegutses maavalitsuse juures ka 23 komisjoni ja nõukogu.[14]
Harju maavanem[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Harju maavanem
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Harju Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine. RT I 1994, 58, 987
- ↑ Maavalitsuse struktuur (vaadatud 03.03.2016)
- ↑ Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse
- ↑ Harju Maakonnavalitsus, 1917-1940, Tallinn City Archives
- ↑ Harju Maavalitsus, 1941-1944, Tallinn City Archives
- ↑ Ülle Rajasalu, Harju maavalitsusest saab 100. aastapäeval ajalugu!, sonumitooja.ee, 29.03.2017
- ↑ Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused, Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused
- ↑ Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus., Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934
- ↑ Harju maavolikogu, Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938
- ↑ Uued maavolikogud moodustati., Uus Eesti, nr. 66, 9 märts 1940
- ↑ Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta, Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288
- ↑ Harju Maavalitsuse põhimääruse kinnitamine. RT I 1994, 58, 987
- ↑ Maavalitsuse struktuur (vaadatud 03.03.2016)
- ↑ Harju Maavalitsuse juurde moodustatud komisjonid ja nõukogud seisuga 26.01.2016 (vaadatud 03.03.2016)