Mine sisu juurde

Harilik vesineitsik

Allikas: Vikipeedia
Harilik vesineitsik
Noor isane valmik
Noor isane valmik
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Kiililised Odonata
Alamselts Taolistiivalised Zygoptera
Sugukond Vesineitsiklased Calopterygidae
Alamsugukond Calopteryginae
Perekond Vesineitsik Calopteryx
Liik Harilik vesineitsik
Binaarne nimetus
Calopteryx virgo
L., 1758

Harilik vesineitsik (Calopteryx virgo ehk Agrion virgo) on vesineitsiklaste sugukonda vesineitsiku perekonda kuuluv kiil.

Isased vesineitsikud on ereda metalliläikelise sinakasrohelise keha ja süsimustade tiibadega. Tiivaservad on pruunikasmustad. Noortel isenditel on sageli palju kahvatumad, pruunid tiivad. Silmad on sinakasrohelised.

Harilik vesineitsik elab Euroopas, Lõuna-Siberis ja Kaug-Idas, samuti Mongoolias, Kirde-Hiinas, Koreas ja Jaapanis rikkaliku taimestikuga vooluveekogu kaldal. Levila põhjapiir langeb kokku juuli 13 °C isotermiga. Seetõttu ulatub nende levila Pürenee poolsaarelt ja Baleaaridelt kuni Põhja-Jäämereni. Mägedes kohtab neid kuni 1000 m kõrgusel, aga soojema kliimaga paikades, näiteks Alpides, võivad nad tõusta kuni 1200 m kõrgusele.

Calopteryx virgo meridionalis

Emastel on metalliläikeline roheline keha. Nende tiivad on varajases valmikujärgus värvitud, hiljem pruunikad ja vikerkaareläikelised, valge tiivatäpiga, mis asub tiiva tipus. Tagakeha ots on pronksikarva.

Mõlemast soost vesineitsikud on ühesuurused. Nende keha on kuni 5 cm pikk, tiibade siruulatus on 7 cm. Nad lendavad aeglaselt ja peatuvad sageli taimedel või muudel objektidel. Nende lendamist saab näha aprillist oktoobrini. Valmik elab kõigest 40–50 päeva ja seejärel sureb.

Isastel on kindel territoorium. See hõlmab vooluveekogu 20–100 m pikkuse lõigu ja on väga väike, kui võrrelda sellega, et vesineitsikut on jälgitud ühe päeva jooksul 4 km maha lendamas. Lennuaeg on tavaliselt kell 7–9 hommikul. Nad istuvad mõnel jõeäärsel puul või kõrgemal taimel ja varitsevad putukaid, kes sealt mööda lendavad. Pärast putuka tabamist ja ärasöömist tulevad nad harilikult sellelesamale varitsuspaigale tagasi.

Isaseid kohtab sageli veekogust üsna kaugel. Emased tulevad veekogu äärde üldse ainult munemiseks.

Emane muneb kuni 300 muna ja paigutab need veetaimedele või veekogu lähedal olevatele taimedele, sageli tulikalistele. Kahe nädala pärast kooruvad vastsed. Need on pulgakujulised ja pikkade jalgadega, 4 mm pikad ja kaaluvad 4 mg. Oma kaks esimest eluaastat arenevad nad veealustel objektidel, eriti taimedel ja nende jäänustel. Hingamiseks on neil keha lõpul sulekujulised lõpused. Nad talvituvad tavaliselt mudas.

Levik Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik vesineitsik on Eestis tavaline liik jõgede ääres. Sarnane, sama perekonna teine Eestis esinev liik vööt-vesineitsik (Calopteryx splendens) on Eestis vähem arvukas.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]