Harilik tuun
| Harilik tuun | |
|---|---|
 Harilik tuun (Thunnus thynnus) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Ahvenalised Perciformes |
| Sugukond |
Makrelllased Scombridae |
| Perekond |
Tuun Thunnus |
| Liik |
Harilik tuun |
| Binaarne nimetus | |
|
Thunnus thynnus (Linnaeus, 1758) | |
Harilik tuun (Thunnus thynnus) on kalaliik, mis kuulub tuuni perekonda, makrelllaste sugukonda ja ahvenaliste seltsi[2]. Harilik tuun võib kasvada üle 300 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 680 kg[3].
Elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Kala rändab jahedatest subpolaarsetest toitumispaikadest kuni kudemisperioodil subtroopilistesse vetesse. Kala elab Põhja-Atlandi ookeanis Lääne-Atlandi Uus-Inglismaa vetest Ida-Atlandini[3].
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Harilik tuun on röövtoiduline kalaliik, pidades jahti erinevatele parvekaladele, aga ka molluskitele ja koorikloomadele. Noorkalad toituvad zooplanktonist ja väikestest rannikukaladest[4].
Sigimine
[muuda | muuda lähteteksti]Harilik tuun koeb teadaolevalt kahes piirkonnas ja perioodil - Atlandi ookeanis aprillist juunini ja Vahemeres juunist augustini[3]. Suured emased võivad hooaja jooksul kudeda kuni 10 miljonit marjatera[4].
Eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Harilik tuun on pelaagilise eluviisiga merekala. Kala võib sukelduda kuni 1015 meetri sügavusele, ent teda võib sõltuvalt aastaajast leida ka rannikule lähemalt[4]. Kala eluiga võib ulatuda 32 aastani[5].
Majanduslik tähtsus ja püük
[muuda | muuda lähteteksti]Harilik tuun on 1982. aastast ülepüütud[6]. Liiki püütakse seinnooda, õngejada, püüniste ja mitmesuguste käsipüügivahenditega. Nüüd kasvatatakse kala ka merepuurides Horvaatia ranniku lähedal ja mujal Vahemeres[4].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Collette, B.B., Boustany, A., Fox, W., Graves, J., Juan Jorda, M. & Restrepo, V. (2021). Thunnus thynnus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.
- ↑ "Harilik tuun (Thunnus thynnus) - KALAPEEDIA". www.kalapeedia.ee. Vaadatud 2. juunil 2026.
- 1 2 3 "Science". AAAS (inglise). DOI:10.1126/science.1061197]. Vaadatud 2. juunil 2026.
- 1 2 3 4 (ISSF), Victor Restrepo; Bruce Collette (Smithsonian, USA); William Fox (World Wildlife Fund, USA); Maria Jose Juan Jorda (Recursos Marinos y Pesquerias, Spain); (VIMS), John Graves; Andre Boustany (Duke University) (15. jaanuar 2021). "IUCN Red List of Threatened Species: Thunnus thynnus". IUCN Red List of Threatened Species.
- ↑ "Thunnus thynnus summary page". FishBase (inglise). Vaadatud 2. juunil 2026.
- ↑ Teo, Steven L. H.; Boustany, Andre; Dewar, Heidi; Stokesbury, Michael J. W.; Weng, Kevin C.; Beemer, Shana; Seitz, Andrew C.; Farwell, Charles J.; Prince, Eric D.; Block, Barbara A. (1. märts 2007). "Annual migrations, diving behavior, and thermal biology of Atlantic bluefin tuna, Thunnus thynnus, on their Gulf of Mexico breeding grounds". Marine Biology (inglise). 151 (1): 1–18. DOI:10.1007/s00227-006-0447-5. ISSN 1432-1793.