Harilik siniliilia
| Harilik siniliilia | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
| Sugukond |
Asparilised Asparagaceae |
| Perekond |
siniliilia Scilla |
| Liik |
Harilik siniliilia |
| Binaarne nimetus | |
|
Scilla siberica Haw (1804) | |
| Sünonüümid | |
| |
Harilik siniliilia ehk harilik silla (Scilla siberica) on aspariliste sugukonda kuuluv õistaim.[1] Eestis on ta tavaline varakevadel õitsev ilutaim, kes on hajusalt naturaliseerunud[2]. See on pärismaine liik Venemaal, Kaukaasias, Türgis, Valgevenes ja Ukrainas.[3]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Siniliilia on mitmeaastane sibultaim, mis kasvab 10–25 cm kõrguseks.[4] Tal on 2–4 juurmist kitsast lineaalset lehte, mis on 5–15 mm[4] laiused. Lehed ilmuvad Eestis varakevadel (aprillis-mais) koos siniste kellukjate õitega.[4]
Sibula läbimõõt on 1–3 cm, see on munaja kujuga ja kaetud pruunide kattesoomustega.[4]
Õied, millel on kuus õielehte ja kuus tolmukat,[5] paiknevad 1–4 kaupa[4] hõredas kobaras. Tugeva päikesevalgusega võivad õielehed käänduda horisontaalseks, kuid enamasti paiknevad need kausikujuliselt. Enamasti on õied taevasinised kuni tumesinised, kuid esineb ka valgeõieline teisend Scilla siberica var. alba. Tolmukad on siniliilial üksteisest eraldi, erinevalt talle lähedastest perekondadest, nagu puškiinia ja kirgaslill, mille tolmukad on toruks kokku kasvanud. Õietolm on sinakas.
Pärast õitsemist, kui moodustuvad kuprad, vajuvad taimel varred longu. Kui kupar on saavutanud küpsuse, muutub see lillaks ja avaneb ning vabanevad väikesed tumepruunid seemned. Kui seemned on valminud, siis lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse.
Kultiveerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Harilikku siniliiliat kultiveeritakse tema ebahüatsindi õitega sarnanevate õite pärast. Seemnete abil võib ta kiiresti metsistuda. Siniliilia on sobilik muru sisse istutamiseks, sest ta levib seemnete kaudu kiiresti, moodustades suuri kolooniaid, ja on muru niitmise ajal puhkeolekus.
Kogu taim on mürgine. Seda on kasutatud näiteks rotimürgi valmistamiseks.[5]
Botaaniline illustratsioon harilikust siniliiliast
Silla kuprad
Silla sibulad
Scilla siberica var. alba
)_(16565543947).jpg)
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Integrated Taxonomic Information System www.itis.gov (01.03.2018)
- ↑ Eesti taimede must raamat räägib bioinvasioonist eestiloodus.ee
- ↑ U.S. National Plant Germplasm System. Scilla siberica Andrews npgsweb.ars-grin.gov
- 1 2 3 4 5 Eesti e-floora. Scilla sibirica Haw. – harilik siniliilia. efloora.ut.ee
- 1 2 NatureGate www.luontoportti.com
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Siniliilia |
- Harilik siniliilia andmebaasis eElurikkus
