Harilik päevalill

Allikas: Vikipeedia
Harilik päevalill
Sunflowers.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Astrilaadsed Asterales
Sugukond: Korvõielised Asteraceae
Perekond: Päevalill Helianthus
Liik: Harilik päevalill
Ladinakeelne nimetus
Helianthus annuus

Harilik päevalill (Helianthus annuus) on korvõieliste sugukonda päevalille perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Hariliku päevalille looduslik levila on Põhja-Ameerika preeria.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Taimel on sirge ja karvane vars. Sõltuvalt sordist võib taime kõrgus varieeruda 40 cm kuni 4 meetrini. Lehed on laiad ja saagja leheservaga. Lehed paiknevad varre alaosas vastastiku, ülaosas vaheldumisi. Taimel on algselt üks peajuur, millest vananedes kasvavad suured külgjuured.  Õisikud paiknevad üksikult. Õisik on suur, tavaliselt 20 cm läbimõõdus aga võib olla ka 50 cm ja enam. Korvõisik sisaldab tuhandeid kõrvutipaiknevaid mõlemasugulisi putkõisi, kus kasvavad seemned. Puktõisi ümbritsevad keelõied, mis on steriilsed. Keelõied on punakaspruunides, kollastes või purpursetes toonides. Taimepunga õied keeravad end päikese suunas, täiskasvanud taime õied on fikseerunud ühes suunas, tavaliselt idasuunas.

Taime kultiveeritakse üpris jahedas parasvöötme kliimas, kui ka soojas lähistroopilises kliimas. Taimed saavad kasvada ka kuivas troopilises kliimas, aga niiske keskkond ei ole sobiv. Eelistab päikeselist kasvukohta ja viljakat mulda, kuid on võimeline kasvama ka liivases ja savises pinnases. Õitseaeg juulist oktoobrini. Seemned külvatakse alates maikuust.

Kasutamine ravimtaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevaid Hariliku päevalille osad on olnud kasutamises traditsioonilises meditsiinis Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Päevalille seemneid kasutatakse kurgu ja kopsuinfektsioonide, köha, läkaköha ja külmetushaiguste korral. Tinktuuri kasutatakse palaviku ja malaaria palaviku alandamiseks. Päevalille õli saab kasutada enneaegselt sündinud laste kaitsmiseks mikroobide vastu, määrides õli paar korda päevas lapse nahale.

Mõned kasutusalad traditsioonilises meditsiinis
Traditsiooniline kasutusala Taime osa Riik/maailmajagu
Haavaravi Vars Cochiti (Uus Mehhiko)
Neerude ravi Lehed Ameerika
Palavik Lehed Venemaa
Kopsuinfektsioonid Seemned Euroopa
Bronhilaienemus Õied ja lehed India

Farmakoloogilised omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik päevalill sisaldab erinevaid bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, mis avaldavad inimesele füsioloogilist mõju. Neid fütokemikaale toodab taim kaitseks erinevate biootiliste ja abiootiliste tegurite vastu.

Harilikus päevalilles leiduvad fütokemikaalid
Ühendi nimi Taime osa
Alkaloidid Seemned
Karbohüdraadid Seemned
Fenoolid Õied
Allelokemikaalid Lehed, varred, juured
Saponiinid Seemned
Tanniinid Seemned
Terpenoidid Õhuga kokku puutuvad osad
Steroolid Seemned
Flavonoidid Seemned

Päevalille õli[muuda | muuda lähteteksti]

Päevalille seemned sisaldavad suurtes kogustes E-vitamiinirikast õli. See õli on inimestele väga kasulik, kuna sisaldab suurtes kogustes E-vitamiini ja vähe küllastunud rasva. Õli kõige aktiivsem komponent on α-tokoferool, mis on antioksüdant. Õli kasutatakse laialdaselt toidutööstuses, kannatab kõrgeid küpsetustemperatuure. Päevalille õli kasutatakse ka määrdeainena ja kosmeetikas.