Harilik mürkputk
| Harilik mürkputk | |
|---|---|
 Harilik mürkputk (Cicuta virosa) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Sarikalaadsed Apiales |
| Sugukond |
Sarikalised Apiaceae |
| Perekond |
Mürkputk Cicuta |
| Liik |
Harilik mürkputk |
| Binaarne nimetus | |
|
Cicuta virosa | |
Harilik mürkputk (Cicuta virosa) on sarikaliste sugukonda mürkputke perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Mürkputk kasvab veekogude kaldaservades ja madalas kaldavees. Suurvee ajal võib leida ka hulpivaid juurikaid koos jämedate säilitusjuurtega. Mürkputkel on kitsad tumerohelised lehed ja valged kobarõied. Talvel ja kevadel on mürkputke raske ära tunda. Kindlaks tunnuseks on risoomi ülaosa kambriline ehitus, mis tuleb nähtavale, kui juurikas pikuti keskelt lõhki lõigata.
Mürkputk on eluohtlikult mürgine. Kõige mürgisemad on juur ja risoom, kuid ohtlikud on ka taime kõik muud osad. Täiskasvanul piisab eluohtliku mürgistuse saamiseks vaid paarist grammist värskest juurikast, lastele on surmav kogus kordades väiksem. Taime mürgisus ei kao ka taime kuivatamisel. Lõhn ja maitse ei hoiata kuidagi ette taime mürgisusest.
Mürgistusnähtude esimesed tundemärgid on kõrvetus- ja sügelemistunne suus. Sellele järgnevad oksendamine, keele halvatus, kõhuvalu, tugevad krambid, nägemise halvenemine, suur janu. Mõne tunni jooksul võib mürgistus viia hingamise peatumiseni. Mürgistuskahtluse korral tuleb kohe kutsuda kiirabi. Tarvilik esmaabi on oksendamise esile kutsumine, mille järel tuleb anda ohtralt juua. Hingamise peatumisel tuleb teha kunstlikku hingamist kuni väljaõppinud abi saabumiseni.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Harilik mürkputk andmebaasis eElurikkus
