Harilik kerasujur
 |
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kerasujur (perekond) |
| Harilik kerasujur | |
|---|---|
.jpg) Hyphydrus ovatus (Linné, 1761) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
| Sugukond |
Ujurlased Dytiscidae |
| Perekond |
Kerasujur Hyphydrus |
| Liik |
Harilik kerasujur |
| Binaarne nimetus | |
|
Hyphydrus ovatus Linnaeus, (1758) | |
Harilik kerasujur ehk kerasujur (Hyphydrus ovatus) on ujurlaste sugukonda kuuluv vee-eluline mardikas.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Mardika kehapikkus on 4 kuni 5,3 mm. Värvus on ühtlaselt roostepruun, tiivad võivad pealt olla tumedamad pruunid.[1] Kehakuju on võrreldes teiste ujurlastega väga lai, ümarovaalne. Ülakülg on peaaegu kuuljalt kumer, samuti on kumer alakülg. Inglise ja saksa keeles võrreldakse mardikat kirsikiviga (cherrystone beetle, "Kirschkern")[2][3] Tundlad on lühikesed ja kitsad. Seljakilbike (scutellum) puudub.
Esimese ja keskmise jalapaari käpalülidel on alaküljel väikesed iminapakesed, mis takistavad pinnal libisemist. Tagumise jalapaari sääred ja käpad on varustatud pikkade harjastega, mis toimivad ujulestadena ja võimaldavad kiiret ujumist.
Liigil esineb mõningane sooline dimorfism - isasmardikatel on kattetiivad läikivamad, kaetud tiheda sõmera punkteeringuga, emasmardikatel siidjasmatid kuni matid.
Mardika vees elav vastne on kuni 1,5 cm pikk, valkjate ristvöötidega pruunil kehal. Pea eesosas on etteulatuv sarv, mille tipul asetsevad retseptorid kergendavad saagi äratundmist muda ja taimejäänuste vahel. Sarve suule lähemas osas on kitiinhambakesed, mis aitavad koos mandiiblitega püütud saaki kinni hoida.[4]
Levik ja eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Harilik kerasujur on palearktilise levikuga liik ja esineb terves Euroopas, välja arvatud Põhja-Norras, Rootsi Lapimaal ja Põhja-Soomes. Levila ulatub idas Väike-Aasiasse ja Siberis Baikali järveni.
Asustab seisvaid või vähese vooluga veekogusid.[1] Nagu kõik ujurlased on ta hea lendaja ja levib eri biotoopides, ka aiatiikides ja vastrajatud veekogudes (näiteks kaevandusalade rekultiveerimisel) ja veehoidlates. Nii vastsed kui ka valmikud on röövtoidulised.
Mardikas talvitub valmikuna, sukeldununa vette koos õhutagavaraga õhumullis. Seda õhutagavara uuendab ta aeg-ajalt kehatippu veest välja tõstes.
Liigi paljunemiskäitumisest ei teata kuigi palju. Mardikas muneb munad kevadel veetaimedele, vastne areneb mais ja juunis.Vastsel on kolm staadiumi, mis erinevad eluviisilt. Noor vastne elutseb veetaimede ülaosas, toitub vähivastsetest ja väikestest putukavastsetest ja käib veepinnal hingamas. Järgmistes vastsestaadiumides liigub vastne sügavamasse vette. Ta liigub oma kuuel hõredate harjastega jalal enamasti mööda veekogu põhja, kuid võib ka mõned sentimeetrid veepinnani ujuda, et õhku võtta. Vastne toitub taimede vahel, kolmandas vastsestaadiumis taimejuurte ümber põhjas, otsides detriidist seal elavaid usse, sääsevastseid ja väikesi vähilisi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Hyphydrus ovatus. - NatureSpot
- ↑ Kugelschwimmer (Hyphydrus ovatus). - Schulbiologiezentrum Hannover
- ↑ Wasserkäfer - Coleoptera. - Gewässerorganismen. Flüsse und Seen. - Wasserwirtschaftsamt München
- ↑ H. Friis, T. Bauer, O. Betz. An insect larva with a 'pig-snout': Structure and function of the nasale of Hyphydrus ovatus L. (1763) (Coleoptera: Dytiscidae). - Journal of Zoology 261(1):59 - 68; DOI: 10.1017/S0952836903003972
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Harilik kerasujur andmebaasis eElurikkus 