Harilik kanep

Allikas: Vikipeedia
Harilik kanep
Harilik kanep
Harilik kanep
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Roosilaadsed Rosales
Sugukond: Kanepilised Cannabaceae
Perekond: Kanep Cannabis
Liik: Harilik kanep
Ladinakeelne nimetus
Cannabis sativa
L.
Sünonüümid
  • Cannabis americana Houghton
  • Cannabis chinensis Delile
  • Cannabis culta Mansfiled
  • Cannabis erratica Sievers
  • Cannabis generalis Kraus
  • Cannabis gigantea Crevost
  • Cannabis intersita Sojak
  • Cannabis lupulus Scopoli
  • Cannabis macrosperma Stokes
  • Cannabis pedemontana Camp
  • Cannabis monoica Holuby
  • Cannabis sativa culta Sereb. ex Sereb et Sizov.

[1]

Harilik kanep (Cannabis sativa) on kanepiliste sugukonda, kanepi perekonda kuuluv rohttaim.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hariliku kanepi alamliigid on[2]:

  • C. Sativa L. subsp. sativa (L.)
  • C. sativa subsp. indica (Lam)
  • C. sativa L. subsp. sativa var. sativa (L.)
  • C. sativa L. subsp. sativa (L.) var. spontanea vavilov
  • C. sativa L. subsp. indica (Lam.) var. indica (Lam)
  • C. sativa L. subsp. indica (Lam) var. kafiristanica vavilov.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vars püstine, kõrgus 50 kuni 200 cm. Lehed sõrmjad, lehekesi 5–9, servad saagjad. Harilik kanep on kahekojaline taim. Isasõied rippuvates pöörisjates õisikutes. Emasõied tähkjates õisikutes. Samuti on emastaim suurem ja tihedamalt lehistunud kui isastaim. Õitseb juunist augustini.

Levik ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilik kanep on vana kultuurtaim, pärineb ilmselt Aasiast. Harva kohtab metsistunud taimi umbrohuna põldudel või tulnukana teeservades.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kannabis tähendab kreeka keeles "kanep", sativa ladina keeles "kasulik" ja "L." tuleneb Carolus Linnaeuse nimest, kes taime 1753-ndal aastal klassifitseeris.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilikust kanepist saadakse kiudu ja kanepiseemneid. Samuti sisaldab taim narkootilise toimega ainet, olenevalt sordist kas rohkem või vähem.

Tänapäeval on aretatud eraldi õlikanep ehk toidukanep ja kiukanep ehk tehniline kanep.[3]

Kanepiseemned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hariliku kanepi valmimata seemned võivad inimestel, sisse sööduna, mürgistusseisundeid esile kutsuda. Valminuna on need aga väärtuslikud toiduained ja söödamaterjal loomadele.[4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Christian Rätsch, Marijuana Medicine: A World Tour of the Healing and Visionary Powers of Cannabis, lk 3, 1998, AT Verlag Aarau, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.01.2014) (inglise keeles)
  2. [1], Veebiversioon (vaadatud 17.01.2014) (inglise keeles)
  3. Kanepiseemned, Veebiversioon (vaadatud 17.01.2014)
  4. KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013) KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]