Hariduslik sotsiaalkampaania TÕE SÕNA

2020. aastal algas hariduslik sotsiaalkampaania TÕE SÕNA. Eesti NATO Ühingu ja Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi magistrandi, sõnumilooja Kadri Paasi koostöös loodud veebileht www.tõesõna.ee kirjeldab interaktiivselt, mis on 21. sajandi infosõda, milleks ja kuidas seda peetakse ja kuidas meist igaühest võib saada infosõdur.

Ajaloolase David Vseviovi ja Kaitsepolitseiameti büroojuhi Harrys Puusepa miniloengutest saab muu hulgas teada, miks on põnev vale usutavam kui igav tõde, kuidas riigid üksteist infoga mõjutavad ja miks ei ole kasulikud idioodid üldsegi rumalad ega kasutud.

TÕE SÕNA kodulehe artikleid illustreeriva Karl-Erik Talveti tindijoonistused. Kampaania visuaalse väljanägemise eest hoolitses loovjuht Joosep Kask. Kampaania raames valmisid koomikute Mattias Naani ja Kaarel Nõmmiku stsenaariumite järgi lavastatud sketšid. Nende kaudu tutvustatakse noortele infosõja olemust, põhjusi ja ohte. Sketšide peategelased on teismeliste seas tuntud Eesti suunamudijad.

"Meie kõigi igapäevane heaolu ja turvalisus algab meie peast ja meeltest. Infosõjas on kõige kaitsetum organ meie aju. Millegipärast arvatakse, et eestlased on inforünnakute ja- mõjutuste suhtes oma sovetiaja kogemuse tõttu immuunsed. See ei ole päris õige. 21. sajandil kasutatakse väga osavalt kognitiivseid ja virtuaalrelvi – telesarjad ja- saated, mängufilmid, kirjandus jne -, mille järjepidev kasutamine on pikaajalise ja mõjusa toimega. Seetõttu andsimegi tõele sõna, sest selle sajandi infosõda on äärmiselt salakaval ja loominguline," ütles TÕE SÕNA looja ja eestvedaja Kadri Paas Eesti NATO Ühingu pressiteates.

Infosõda on üks hästi praktiline osa nn uue põlvkonna sõjapidamisest. Info-psühholoogilise mõjutustegevuse käigus mõjutatakse inimesi oma riigi ja valitsuse asemel hoopis ründajat toetama. Infosõja laskemoon on lood ja jutustused. Uue põlvkonna sõjad peetakse info- ja psühholoogilises keskkonnas – mõistuse tasandil. Sellise agressiooni eesmärk on laostada vastase relvajõud ja elanikkond moraalselt ja psühholoogiliselt.

Infosõjas levitatavate valeuudiste, vandenõuteooriate ja kuulujuttude äratundmine muutub kiires infotulvas keeruliseks. Väljamõeldised levivad teatud veebilehtedel ja sotsiaalmeedia keskkondades – nn kõlakodades -, kuhu kogunevad sarnase maailmapildi, huvide ja tõekspidamistega inimesed. Infosõja lahinguväli on meie mõistus ja meel, taju ja emotsioonid. Infosõja eesmärk on mõjutada sihtrühmade tajusid, hoiakuid, käitumist ja otsuseid. Infosõja operatsioonide algatajateks on enamasti riigid, kes soovivad saavutada poliitilisi ja sõjalisi eesmärkide.