Haridus Kõigile

Allikas: Vikipeedia

Haridus Kõigile ehk Education for All (edaspidi EFA) on ülemaailmne liikumine, mille eesmärgiks on tagada kõigile lastele, noortele ja täiskasvanutele kvaliteetne algharidus. EFA liikumise eesmärke viivad ellu riigid ja organisatsioonid, millest kõige olulisemad on UNESCO, UNICEF ja Maailmapank. EFA liikumine on endale seadnud kuus eesmärki, mis tuleb 2015. aastaks täita.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvaheliselt algatati EFA liikumine 1990. aastal, kui Tais, Jomtienis toimus Esimene EFA Maailma Konverents (1st World Conference on Education for All). Sellel konverentsil teadvustati, et haridus ei seondu ainult kooliga. Tähelepanu tuleb pöörata ka väikestele lastele, rõhutada naiste kirjaoskust ja arvestada, et algelise kirjaoskuse omandamine on elukestva õppe osa.[2] EFA Maailma Deklaratsiooni (World Declaration on Education for All) allkirjastasid 155 riigi delegaadid.[3] Konverentsil osalejad lubasid aastakümne lõpuks alghariduse universaalseks muuta ja ulatuslikult kirjaoskamatust vähendada.[1]

Kümne aasta pärast aga ei olnud liikumine seatud eesmärkidele lähemale jõudnud. Rahvusvaheline üldsus kohtus uuesti 2000. aastal Maailma Haridusfoorumil (World Education Forum) Senegalis, Darkuris.[2] Rahvusvaheline üldsus kinnitas oma pühendumist EFAle. 2000. aasta septembris võtsid 189 riiki ja nende partnerid omaks kaks EFA eesmärki, mis on ühtlasi ka aastatuhande arengueesmärgid (Millennium Development Goals ehk MDG).[4]

Eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Maailma Haridusfoorumil määrati kindlaks kuus laste, noorte ja täiskasvanute õppimisvajadustele vastavat eesmärki, mis täidetakse 2015. aastaks. Need kuus eesmärki on:[1]

  1. Laiendada ja arendada hoolitsust ja haridust varases lapsepõlves, eriti kõige haavatavamate ja puudustkannatavamate laste jaoks.
  2. Kindlustada, et 2015. aastaks on kõigil lastel ligipääs täielikule, tasuta ja kohustuslikule hea kvaliteediga algharidusele. Eriti oluline on see tüdrukute, keerulises olukorras olevate ja etnilistesse vähemusgruppidesse kuuluvate laste puhul.
  3. Kindlustada, et kõigil noorukitel ja täiskasvanutel oleks õiglane ligipääs sobivatele õppimis- ja täiendusprogrammidele.
  4. Saavutada 2015. aastaks 50% tõus täiskasvanute, eriti naiste, kirjaoskuse tasemes ja kindlustada täiskasvanutele õiglane ligipääs nii algharidusele kui ka täiendõppele.
  5. Kõrvaldada 2005. aastaks sooline ebavõrdsus põhi- ja keskhariduses ning saavutada 2015. aastaks hariduses täielik sooline võrdsus; keskenduda sellele, et tüdrukutel oleks täielik ja võrdne ligipääs hea kvaliteediga algharidusele.
  6. Arendada kõiki hariduse kvaliteediga seonduvaid aspekte ja kindlustada kõiges silmapaistev areng, nii et kõik saavutavad tunnustatud ja mõõdetavaid õpitulemusi, eriti kirjaoskuses, arvutamises ja eluks vajalikes oskustes.

Probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

EFA annab igal aastal välja Ülemaailmse Jälgimisaruande (Global Monitoring Report), kus analüüsitakse EFA saavutusi ja puudujääke. 2011. aasta aruandest selgub, et paljudes valdkondades on toimunud suur edasiminek. Näiteks on 2008. aastaks algkoolidesse lisandunud 52 miljonit last ja sooline ebavõrdsus alghariduses on tunduvalt vähenenud just nendes piirkondades, kus alustati aastakümmet kõige suuremate lõhedega.[5] Ometi võivad 2015. aastaks seatud eesmärgid täitmata jääda, sest probleemid ületavad saavutused.

Üks suuremaid probleeme on seotud puuetega lastega – neil ei ole tihti võimalik haridust omandada. Ainult 10% kõigist maailma puuetega lastest käib koolis ning 77 miljonist 6–11aastasest lapsest, kes koolis ei käi, moodustavad puuetega lapsed ühe kolmandiku.[2] EFA 2011. aasta aruandes[5] tuuakse lisaks välja järgmised probleemid:

  • Aafrikas elavate naiste madala haridustaseme tõttu sureb igal aastal 1,8 miljonit last. Seega aitaks naiste haridustaseme tõstmine inimelusid päästa.
  • Nende laste arv, kes koolis ei käi, väheneb liiga aeglaselt. Prognoositakse, et 2015. aastal ei omanda haridust 72 miljonit kooliealist last.
  • Haridussüsteemid ei tööta korralikult: Lõuna-Aafrikas langeb igal aastal algkoolist välja 10 miljonit last. Samuti lõpetavad paljud lapsed kooli puuduliku lugemis- ja arvutamisoskusega.
  • 2008. aastal ei olnud algelist kirjaoskust umbes 796 miljonil täiskasvanul – see moodustab 17% kogu maailma täiskasvanute populatsioonist. Sellest omakorda 2/3 moodustavad naised.
  • Kui sooline võrdsus oleks alghariduses 2008. aastaks saavutatud, oleks koolides olnud 3,6 miljonit tüdrukut rohkem. Tüdrukute osakaal koolides on liiga väike. Ainult 15% tüdrukutest omandab keskhariduse (võrreldes 23% poiste puhul).

Võimalikud lahendused[muuda | muuda lähteteksti]

Nende probleemide lahendamiseks on vaja teha muudatusi. Üks võimalus on tugevamalt kontrollida EFAs osalevate riikide rahastamist. Nimelt antakse EFA raames riikidele alghariduse ülesehitamiseks nii tehnilist kui ka rahalist abi.[3] Alghariduse ülesehitamiseks aga kasutatakse saadud raha ainult siis, kui töötajad seda nõuavad. Valitsus investeerib alghariduse arendamisse ainult siis, kui see aitab tal võimul püsida.[3] Seega peaksid EFA doonorid raha andma nendele riikidele, kus sellest ka tõesti kasu on. Enne raha ülekandmist tuleks kindlaks teha, kas poliitikud on alghariduse arendamisest üldse huvitatud või soovitakse üksnes lisaraha saada. Samas ei saa tähelepanuta jätta neid lapsi, kes elavad sellistes riikides, kus poliitikud hariduse arendamisest huvitatud pole. Nende riikide mõjutamiseks on vaja rahvusvahelisi meetmeid.

Lisaks rahastamisküsimusele tuleb tegeleda ka õpetajatega. EFA aruandest[5] selgub, et kui tahetakse saavutada universaalne algharidus, on 2015. aastaks vaja palgata 1,9 miljonit õpetajat, kusjuures rohkem kui pooled neist peaksid õpetama Aafrikas. Nii suurt hulka asjatundlikke õpetajaid on aga raske leida. Eriti tähtis on tundide läbiviimine algklassides, sest just siis kinnistuvad põhilised teadmised. Kõrvale ei saa jätta ka vajalike õppematerjalide olemasolu ja klassi suurust – üks õpik ja õpetaja 120 õpilasele ei ole piisav.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 UNESCO koduleht: http://www.unesco.org/new/en/education/themes/leading-the-international-agenda/education-for-all/
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Miles, Susie; Singal, Nidhi (2010) "The Education for All and Inclusive Reading Debate: Conflict, Contradiction or Opportunity?", International Journal Of Inclusive Education, 14(1), 1-15
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Kosack, Stephen (2009) "Realising Education for All: Defining and Using the Political Will to Invest in Primary Education", Comparative Education, 45(4), 495-523
  4. ↑ Maailmapanga koduleht EFA-st: [1][alaline kõdulink]
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 EFA Global Monitoring Report 2011 "The hidden crisis: Armed conflict and education. Summary", http://unesdoc.unesco.org/images/0019/001911/191186e.pdf

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Goldstein, Harvey (2004) "Education For All: the globalization of learning targets", Comparative Education, 40(1), 7-14
  • Leach, Jenny (2008) "Do new information and communication technologies have a role to play in the achievement of education for all?", British Educational Research Journal, 34(6), 783-805
  • Marshall, Katherine (2010) "Education for All: where does religion come in?", Comparative Education, 46(3), 273-287

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Haridus_Kõigile&oldid=6607990"