Harald Triegel
Harald Ottomar Triegel (23. märts 1901 Tallinn – 8. detsember 1918 Järve küla, Jõhvi kihelkond) oli õppursõdur, kes langes Vabadussõjas.
Triegel oli Tallinna Reaalkooli 5. klassi õpilane ning kuulus Kaitseliitu. Ta saadeti 29. novembril Narvasse. Ta oli rahvaväe 4. polgu 1. pataljoni 4. roodus kuulipildujate komandos.[1]
Ta osales 8. detsembri hommikul Viru rindel lahingus Järve mõisas. Punased piirasid 150 mehega nende 28-liikmelise üksuse ümber ja kuigi neil õnnestus sealt murda välja, jäi haavatuna maha lipnik Oskar Alveis, kelle järele minnes sai Triegel surma. Alveis langes haavatuna ikkagi punaste kätte vangi ja mõrvati samas.
Triegel maeti algselt Järve mõisas tundmatuna koos Alveisi ning ühe Eesti sõduri ja ühe punasõduriga ühishauda.[2] Seetõttu arvati 1919. aastal, et ta on väejooksik ja sellepärast teadmata kadunud.[3]
Tema isa leidis Haraldi põrmu pärast pikki otsinguid kaheksa kuud hiljem. Harald Triegel maeti 6. augustil 1919 sõjaväeliste austusavaldustega ümber Tallinna Vana-Kaarli kalmistule.[2]
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
9. mail 2000 pani Reaalkool Harald Triegeli kalmule uue mälestusmärgi. Tema langemise päeval 8. detsembril käib kooli õpilasesindus tema haual ja süütab seal küünla.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Kooliõpilased väerinnal". Tallinna Teataja nr 84, 9. detsember 1918. Lk 3
- ↑ 2,0 2,1 "Harald Triegeli matus". Päevaleht nr 164, 6. august 1919. Lk 3
- ↑ "Sõjaväe-jooksikute nimekirjas". Maaliit nr 60, 16. märts 1919. Lk 3
- ↑ Miriam Koppel. "Ajatelje teejuht. Tallinna Reaalkool taasiseseisvumise järel". Uurimistöö. Tallinn 2015. Leht 18[alaline kõdulink]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Harald Triegeli matus". Päevaleht nr 164, 6. august 1919. Lk 3
- "Esimene, kes langes. Ajaloolisi momente Vabadussõjast". Huvitav Žurnaal, suvi 1934
- "Esimene, kes langes. Ajaloolisi momente Vabadussõjast". // "Koolipoisid Vabadussõjas". Koostajad Merike Jürjo, Aart Nõmm, Hanno Ojalo. Argo. Tallinn 2017. Lk 29–32