Harald Kanepi

Allikas: Vikipeedia
Boxing pictogram.svg Poks
Riik Flag of Estonia.svg Eesti
Europe continents black.svg
Hõbe 1939 Kergekaal

Harald Kanepi (kuni 10. juulini 1935 Harald-Friedrich Konopinski; 20. veebruar 1921 Tallinn20. juuni[1] 1975 Uhta, Komi ANSV) oli eesti poksija.

Kanepi hakkas poksima 1935. aastal Tallinna Poksiklubis, tema treener oli Nigul Maatsoo.

Ta oli kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 1939. aastal Eesti meister (1939) ja sai 1938. aastal II koha. Ta oli kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg) 1940. aastal Eesti meister ning oli kokku kahekordne Eesti NSV meister aastatel 1941 ja 1945.

Ta sai kergekaalus (kuni 135 naela ehk61,2 kg) 6. Euroopa meistrivõistlustel (Dublin, 1939) hõbemedali. Patrick Gernon (Iirimaa) alistus veerandfinaalis punktidega, Staf Jacobs (Belgia) alistus poolfinaalis punktidega ning finaalis kaotas Kanepi punktidega meistriks tulnud Herbert Nürnbergile (Saksamaa).[2]

Ta sai 1945. aastal NSV Liidu meistrivõistlustel kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) II koha ja Tallinna Dünamo koondises meeskondliku III koha.

Vangistuses ja asumisel[muuda | muuda lähteteksti]

Kanepi arreteeriti NKVD poolt 19. septembril 1945. aastal ning talle mõisteti 17. jaanuaril 1946 tribunalis VNFSV KrK §58- 1a järgi (Saksa sõjavägi ja põgenemissoov välismaale) 10 aastat vangilaagrit ja 5 aastat asumist.

Ta oli vangis Ustvõmlagis ja Vorkutlagis. Ta vabanes laagrist 4. detsembril 1954 ja jäi Komi ANSV-sse asumisele. Asumiselt vabanes ta 25. augustil 1958, kuid jäi elama Uhtasse.

Tuli hiljem Vorkuta ja Komi ANSV poksimeistriks ning oli sealse Šahtjori poksitreener.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on maetud Šudajagi alevi kalmistule praeguses Uhta linnaringkonnas Komi Vabariigis.[1]

Harald Kanepi üks vend oli poksija Anton Kanepi ja teine vend oli lauatennisist Albert Kanepi, kelle pojatütar on tennisist Kaia Kanepi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 371 ja 600
  • "Kommunismi kuriteod Eestis. Lisanimestik 1940-1990 raamatute R1–R7 täiendamiseks". Köide 8/1. Koostaja Leo Õispuu. Tallinn 2010. Lk 332

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]