Harald Kanepi

Allikas: Vikipeedia
Boxing pictogram.svg Poks
Riik Flag of Estonia.svg Eesti
Europe continents black.svg
Hõbe 1939 Kergekaal

Harald Kanepi (kuni 10. juulini 1935 Harald-Friedrich Konopinski; 21. veebruar 1921 Tallinnjuuli 1975 Uhta, Komi, Venemaa) oli eesti poksija.

Kanepi hakkas poksima 1935. aastal Tallinna Poksiklubis, tema treener oli Nigul Maatsoo.

Kanepi oli kergekaalus (kuni 61,2 kg) Eesti meister (1939) ja sai kergekaalus (kuni 61,2 kg) II koha (1938) ning oli kergekeskkaalus (kuni 66,7 kg) Eesti meister (1940). Ta oli kahekordne Eesti NSV meister kergekeskkaalus (kuni 66,7 kg) (1941 ja 1945).

Kanepi sai kergekaalus (kuni 61,2 kg) 6. Euroopa meistrivõistlustel (Dublin, 1939) hõbemedali. Patrick Gernon (Iirimaa) alistus veerandfinaalis punktidega, Staf Jacobs (Belgia) alistus poolfinaalis punktidega ning finaalis kaotas Kanepi punktidega. Meistriks tuli Herbert Nürnberg (Saksamaa)[1].

Kanepi sai NSV Liidu meistrivõistlustel kergekaalus (kuni 61,2 kg) II koha ja Tallinna Dünamo koondises meeskondliku III koha (1945).

Kanepi arreteeriti NKVD poolt 3. oktoobril 1945. aastal ning talle mõisteti 17. jaanuaril 1946 tribunalis 10 aastat vangilaagrit + 5 aastat asumist. Ta oli Põhja-Venemaal vangis, tuli hiljem Vorkuta ja Komi ANSV poksimeistriks ning oli sealse Šahtjori poksitreener.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Harald Kanepi üks vend oli poksija Anton Kanepi ja teine vend oli lauatennisist Albert Kanepi, kelle pojatütar on tennisist Kaia Kanepi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]