Haradok (Hłusk Pahareły)

Allikas: Vikipeedia
Haradok

valgevene Гарадок * / Haradok *transkriptsioon: Garadok
vene Городок Gorodok

Elanikke 83 (2009)

Koordinaadid 53° 3′ N, 28° 47′ E
Haradok (Hłusk Pahareły) (Valgevene)
Haradok (Hłusk Pahareły)
Haradoki kirik

Haradok (varasem nimi Hłusk Pahareły) on küla (endine alev) Valgevenes Mahiloŭ oblastis Hłuski rajoonis Zavałočycy külanõukogus. Küla asub Pciči jõe kaldal.

Haradokis on raamatukogu. Küla on ajalooliselt olnud tähtis käsitöökeskus. Vaatamisväärsuseks on õigeusu kirik aastast 1886.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asulat on esimest korda mainitud XV sajandi teisel poolel, toona kandis see nime Hłusk. Asula oli Alšėniškiste, Ostrogskite ja Goštautaste ühine valdus. XVI sajandi esimesel poolel asutas Jurgis Alšėniškis uue asula, mis hakkas kandma nime Hłusk, Haradok hakkas aga kandma nime Stary Hłusk (Стары Глуск). XVI sajandi keskel läks kaks osa alevist (Alšėniškiste ja Goštautaste osad) Zygmunt II Augusti valdusse.

Asula jäi riiklikuks omandiks vaid aastani 1557, seejärel omandasid asula Chodkiewiczid. Jan Chodkiewicz müüs oma osa asulast ja sealsetest valdustest Olelkowiczitele. Ostrogskite osa läks abielu teel Albrecht Laska kätte, kes andis selle rendile. Aastal 1570 tekkis tal rentnikuga tüli, selle käigus põletati maha alevis asunud puidust linnus. Sellest ajast peale hakati asulat dokumentides nimetama Haradok Hłusk Pahareły või lühemalt Hłusk Pahareły (Глуск Пагарэлы), nime esimesest poolest tuleneb aga asula tänapäevane nimi.

XVI sajandi lõpus ostis asula Krzysztof Mikołaj Radziwiłł, pärast seda sai Haradokist Radziwillide Słucki valduste osa.

Poola jagamisel läks Hłusk Pahareły aastal 1793 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Minski kubermangu Babrujski maakonda. Aastal 1814 ehitati sinna õigeusu kirik. Aastal 1846 jagunes Hłusk Pahareły Haradoki külaks ja aleviks. Aastal 1866 ehitati sinna veel teinegi õigeusu kirik. Aastal 1897 olid alevis vesiveski, võõrastemaja ja kolm poodi, külas aga kaks poodi. Pärast aastat 1926 ühendati asulad taas Haradoki külaks. Teise maailmasõja ajal tapsid Saksa okupatsiooniväed 89 Haradoki elanikku.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]