Happeanhüdriidid

Allikas: Vikipeedia
Karboksüülhappeanhüdriidide üldine struktuur. Tavaliselt on karboksüülhappeanhüdriididel jäägid R ja R' ühesugused. Kui R≠R', siis on tegu segatud karboksüülhappeanhüdriididega.

Happeanhüdriidid (ka lihtsalt anhüdriidid) on hapnikhapete derivaatide hulka kuuluvad keemilised ühendid. Nad tekkivad formaalselt võttes happe dehüdraatimisel. Anorgaanilistest hapnikhapetest moodustuvad oksiidid, nagu näiteks fosforhappest fosforpentoksiid. Orgaanilistest karboksüülhapetest moodustuvad karboksüülhappeanhüdriidid. Segaanhüdriidid tekivad kahe eri happe kondensatsioonireaktsioonil. Segaanhüdriididena saab seepärast käsitada karboksüülhappeanhüdriide.

Tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Orgaaniliste hapete (karboksüülhapete) puhul on molekulis kaks happerühma seotud hapnikusillaga. Need kaks happerühma võivad kas pärineda ühest molekulist (intramolekulaarne anhüdriidimoodustus) nagu ftaalhappeanhüdriidi puhul või eri molekulidest (intermolekulaarne anhüdriidi moodustus) nagu äädikhappeanhüdriidi puhul. Orgaaniliste hapete puhul saab happeanhüdriid nime sõnaosa "-anhüdriid" abil, mis lisatakse happe nimetusele.