Hans Geiger
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2025) |
Johannes Wilhelm Geiger (30. september 1882 Neustadt an der Weinstraße – 24. september 1945 Potsdam) oli saksa füüsik, kes leiutas Geigeri loenduri ehk ioniseeriva kiirguse tuvastamise jaoks kasutatava seadme. Teda tuntakse kui Rutherfordi hajumise katsete läbiviijat, mis viis aatomituuma avastamiseni. Ta viis läbi ka Bothe-Geigeri kokkusattumuskatse, mis kinnitas energia jäävust valguse ja osakeste vastastikmõjus.[1]
Biograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Geiger sündis Neustadt an der Haardtis Saksamaal olles üks viiest lapsest oma vanematele. Tema isa oli indoloog Wilhelm Ludwig Geiger, Erlangeni ülikooli professor.[2] Tema vend oli Rudolf Geiger.
1902-1906 õppis Hans Geiger Erlangeni ülikoolis füüsikat ja matemaatikat omandades antud alal doktorikraadi. Tema väitekiri käsitles gaaside kaudu toimuvaid elektrilahendusi.
Ta sai stipendiumi Manchesteri ülikooli ja töötas Arthur Schusteri assistendina. Pärast Schusteri pensionile jäämist 1907. aastal hakkas Geiger tegema koostööd Ernest Rutherfordiga ja 1908. aastal viis koos Ernest Marsdeniga läbi kuulsa Geigeri-Marsdeni eksperimendi. See protsess võimaldas neil lugeda alfaosakesi ja pani Rutherfordi hakkama mõtlema aatomi struktuurile. Ta valiti Manchesteri Kirjandus- ja Filosoofiaseltsi liikmeks 1910. aastal.[1]
1911. aastal avastasid Geiger ja John Mitchell Nuttall Geigeri-Nutalli seaduse. Nad viisid läbi katseid, mis viisid Rutherfordi aatomimudeli väljatöötamiseni.[3]
1912. aastal nimetati Geiger Charlottenburgis asuva PTR kiirgusuuringute juhiks. Seal Instituudis töötas ta koos Walter Bothega ja James Chadwickiga. Töö katkes, kui Hans Geiger läks saksa sõjaväe suurtüki ohvitseriks esimese maailmasõja ajal.
Bothe ja Geiger viisid 1924. aastal läbi Bothe-Geigeri kokkusattumuskatse, mis kinnitas Comptoni efekti, mille eest Arthur Compton sai 1927. aastal Nobeli füüsikaauhinna. Bothe sai oma katse eest samuti Nobeli füüsikaauhinna 1954. aastal, kui Geiger oli juba surnud.[1]
1925. aastal sai Geigerist õppejõud Kieli ülikoolis. Seal lõi ta koos oma õpilase, Walther Mülleriga Geigeri toru täiustatud versiooni, Geigeri-Mülleri toru. See uus seadeldis tuvastas lisaks alfaosakestele ka beeta- ja gammaosakesi.
1929. aastal nimetati Geiger Tübingeni ülikooli füüsikaprofessoriks ja teadusdirektoriks. Seal tegi ta oma esimesed kosmilise kiirguse duši vaatlused. Kosmilise kiirguse, tuumalõhustumise ja tehiskiirguste uurimist jätkas ta Berliini Tehnikaülikoolis, kuhu asus tööle 1936. aastal. Füüsik uuris teemat surmani.[4]
Geiger oli alates 1939. aastast Uraaniklubi liige, mis oli Saksamaa organisatsioon Teise maailmasõja ajal tuumarelvade uurimiseks. Rühm lagunes 1942. aastal, kui selle liikmed hakkasid uskuma, et tuumarelvad ei mängi sõja lõpetamisel olulist rolli. Geiger osales lühidalt Saksamaa nurjunud katses luua aatomipommi.[5][6]
Geiger elas üle Berliini lahingu ja sellele järgnenud Nõukogude okupatsiooni 1945. aasta aprillis/mais. Paar kuud hiljem kolis ta Potsdami, kus ta suri 24. septembril 1945.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Shampo, Marc A.; Kyle, Robert A.; Steensma, David P. (2011). "Hans Geiger—German Physicist and the Geiger Counter". Mayo Clinic Proceedings (inglise). 86 (12): e54. DOI:10.4065/mcp.2011.0638.
- ↑ Krebs, A. T. (27. juuli 1956). "Hans Geiger: Fiftieth Anniversary of the Publication of His Doctoral Thesis, 23 July 1906". Science (inglise). 124 (3213): 166–166. DOI:10.1126/science.124.3213.166. ISSN 0036-8075.
- ↑ Geiger, H.; Nuttall, J.M. (1956). "Hans Geiger: Fiftieth Anniversary of the Publication of His Doctoral Thesis, 23 July 1906". The London, Edinburgh, and Dublin Philosophical Magazine and Journal of Science. 22 (130): 613–621. DOI:10.1080/14786441008637156. ISSN 1941-5982.
- ↑ Shampo, Marc A.; Kyle, Robert A.; Steensma, David P. (2011). "Hans Geiger—German Physicist and the Geiger Counter". Mayo Clinic Proceedings (inglise). 86 (12): e54. DOI:10.4065/mcp.2011.0638.
- ↑ "This Month in Physics History". www.aps.org (inglise). Vaadatud 23. mail 2025.
- ↑ Bron, Michiel (21. veebruar 2024). "The Uranium Club: Big Oil's Involvement in Uranium Mining and the Formation of an Infamous Uranium Cartel". Historical Social Research (inglise). 49: 5576. DOI:10.12759/HSR.49.2024.03. ISSN 0172-6404.