Hans Ainson

Allikas: Vikipeedia

Hans Ainson (22. märts 1897 Kõssa talu, Mõnnaste küla, Tarvastu vald, Viljandimaa3. juuni 1980) oli Eesti advokaat, poliitik ja sõjaväelane (nooremleitnant).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1926. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, Korporatsioon Sakala vilistlane.

Teenis Vabadussõja ajal 2. Ratsapolgus, lõpetas Sõjakooli I ratsakursuse.

Ta oli 1924–1927 Räpina paberivabriku asjaajaja-direktor, 1927–1932 vandeadvokaat Oskar Rütli abi Tartus, 1932–1941 vandeadvokaat samas. 3. märtsil 1934 valiti ta Tartu linnapeaks[1], arreteeriti 13. märtsil 1934[2], tagandati, 28. juunil 1935 mõisteti 6 kuuks tingimisi vanglasse. 1936–1940 Tartu Majaomanike Panga direktor.

Vangistati NKVD poolt 5. juunil 1941, viidi Moskvasse, oli Butõrka vanglas. 1943. aastal saadeti langevarjurina Eestisse (talle tehti ülesandeks imbuda Eesti intelligentsi hulka ja jutustada sellest, et Nõukogude Liidus on loodud komitee "Vaba Eesti", mille eesmärgiks on Inglismaa ja USA toetusel Nõukogude Liidust sõltumatu Eesti Vabariigi taastamine), andis end üles. Jäi 1944. aastal Eestisse, arreteeriti 29. märtsil 1946, vabastati kolme kuu pärast. 1949. aastal oli ta Mustla Keskkooli direktor.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Uus linnavalitsus Tartus. Vaba Maa, 4. märts 1934, nr. 53, lk. 7.
  2. Tartu vabside juhid vahi all. Rahvaleht, 15. märts 1934, nr. 31, lk. 1.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaak Pihlau. Raadiomängud Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel. Tuna, 2008, nr. 4, lk. 80–96.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Karl Luik
Tartu linnapea
1934
Järgnev
Aleksander Tõnisson