Hallid Hundid

Idealistlike Südamete Haridus- ja Kultuurisihtasutus
	Ülkü Ocakları Eğitim ve Kültür Vakfı
Asutatud	1968
Õiguslik staatus	mitmes riigis keelatud
Tegevuspiirkond	Türgi, Põhja-Küpros, Lääne-Euroopa, Süüria, Kesk-Aasia, Hiina (Xinjiang), Aserbaidžaan, Põhja-Kaukaasia
Ideoloogia	paremäärmuslus

Hallid Hundid (türgi keeles Bozkurtlar; ametlikult Ülkü Ocakları Eğitim ve Kültür Vakfı, lühendatult Ülkü Ocakları – 'idealistlikud südamed') on Türgi paremäärmuslik poliitiline liikumine ja Rahvusliku Liikumise Partei (MHP) noortetiib. Seda on peetud ultranatsionalistlikuks, neofašistlikuks ja rassistlikuks, vahel lausa surmaeskadroniks ja terroriorganisatsiooniks. Hallide Huntide liikmed eitavad organisatsiooni poliitilisust ning nimetavad seda eelkõige kultuuri- ja haridusliikumiseks.

Hallidele Huntidele pani 1960. aastate lõpus alguse kolonel Alparslan Türkeş ning nad said tuntuks 1970. aastate teises pooles puhkenud poliitilise vägivalla laine ajal, kui nad pidasid vasakäärmuslaste ja -aktivistide vastu partisanivõitlust. Asjatundjate hinnangul vastutavad Hallid Hundid enamiku tol perioodil toimunud veretööde eest, sh detsembris 1978 läbi viidud Maraşi veresauna, milles hukkus üle 100 aleviidi. Väidetavalt olid nad ka mais 1977 toimunud Taksimi väljaku veresauna ja 1978. aastal alanud Türgi-Kurdi sõja taga. Mais 1978 toimunud paavst Johannes Paulus II atentaati üritas küll nende liige Mehmet Ali Ağca, kuid Hallide Huntide seotust sellega ei ole suudetud tõestada.

Halle Hunte on seostatud Türgi süvariigi, NATO operatsiooni Gladio raames loodud Kontrgerilla ning Türgi maffiaga. Nende põhilised sihtmärgid on olnud Türgis elavad rahvusvähemused, nagu kurdid, kreeklased ja armeenlased, aga ka vasakaktivistid.

Hallid Hundid toetavad panturkismi ning 1990. aastatel laienes nende tegevus ka muslimi ja turgi rahvastikuga endistesse Nõukogude liiduvabariikidesse. Tuhanded nende liikmed osalesid esimeses Mägi-Karabahhi sõjas Aserbaidžaani poolel ning nii esimeses kui ka teises Tšetšeenia sõjas Tšetšeenia poolel. Pärast läbikukkunud 1995. aasta Aserbaidžaani riigipöördekatset keelati nende tegevus seal. 2005. aastal keelati nad ka Kasahstanis ning määratleti seal terroriorganisatsiooniks.

Organisatsioon tegutseb ka Põhja-Küprosel ning suure türgi kogukonnaga Lääne-Euroopa riikides, nagu Saksamaa, Belgia ja Holland. Hallid Hundid on Saksamaa suurim paremäärmuslik liikumine. Novembris 2020 keelati nende tegevus Saksamaal seoses vaenukõne ja poliitilise vägivallaga. Mais 2021 kutsus Euroopa Parlament liikmesriike üles Halle Hunte terroriorganisatsiooniks määratlema.

Kuigi 1970. ja 1980. aastatel nimetati liikumist paramilitaarseks või militaristlikuks, väidab 1997. aastal juhtimise üle võtnud Devlet Bahçeli, et liikumist on reformitud. 2021. aastal toetas Halle Hunte 3,2% Türgi valijatest.

Vaata ka

Kirjandus

Zürcher, E.J.; Linden, H. van der (2004). The European Union, Turkey and Islam (PDF). Netherlands Scientific Council for Government Policy: Amsterdam University Press. ISBN 978-90-5356-712-8. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 7. november 2014.
Avagyan, Ashot, toim (2013). Պանթուրքական երազանք կամ "Գորշ գայլեր" [Pan-Turkic dream or "Grey Wolves"] (PDF) (armeenia). Yerevan: Asoghik. ISBN 978-99941-2-834-1. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. november 2014.
Barbara Hoffmann, Michael Opperskalski, Erden Solmaz: Graue Wölfe. Koranschulen. Idealistenvereine. Türkische Faschisten in der Bundesrepublik [Grey Wolves. Koranic schools. Idealists clubs. Turkish fascists in Germany]. Köln 1981, ISBN 3-7609-0648-6.
Jean-Christophe Grangé: Das Imperium der Wölfe [The Empire of the Wolves]. Bergisch Gladbach 2005, ISBN 3-404-15411-8.
Poulton, Hugh (1997). The Top Hat, the Grey Wolf, and the Crescent: Turkish Nationalism and the Turkish Republic. NYU Press. ISBN 978-0-8147-6648-4.
"Graue Wölfe [Grey Wolves]". Jugendkultur, Islam und Demokratie (saksa). Federal Agency for Civic Education. 19. märts 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. november 2014.