Haigutamine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Haigutamine ehk haigutus on tahtmatu sügav lahtise suuga hingamisliigutus unisusest, väsimusest või igavusest.

Tavaliselt hingame sisse ja välja täiesti automaatselt ega pööra sellele tähelepanu. Hingamist juhib tahtele allumatu ajuosa. Tugev väsimus ja pikaajaline umbses, tuulutamata ruumis viibimine võib hingamist pärssida. Inimene ise ei pruugi seda märgatagi, kuid keha reageerib otsekohe. Aju sunnib suu- ja rinnalihaseid krambitaoliselt kokku tõmbuma. Niimoodi saavad kopsud täiendava annuse õhku.

Haigutamise ülesanne ongi kanda hoolt selle eest, et keha saaks piisavalt hapnikku ja jahutada aju. Peale selle annab organism haigutamisega märku, et saabumas on uneaeg või et aken tuleks tuulutamiseks avada. [1]

Pole olemas poolikut haigutust ja haigutust ei ole võimalik kinni hoida või alla suruda. Keskmiselt kestab üks haigutus umbes kuus sekundit.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. (2010). Miljon miksi. Tallinn: TEA. Lk 77. Eesti.