Mine sisu juurde

Hadrianuse vall

Allikas: Vikipeedia
Hadrianuse vall
Vallide kulgemisi kujutav kaart

Hadrianuse vall (ladina keeles Vallum Hadriani või Vallum Aelium) on kunagise Rooma provintsi Britannia põhjapoolsemat piirijoont tõkkena tähistanud kaitsemüür, mille ladumist ja mörtimisi alustati Hadrianuse valitsusajal aastal 122.[1]

Põhja-Inglismaal kulgeb see 117 kilomeetrit Tyne'i jõe äärsest Wallsendist (idas) kuni Solway lahe äärse Bowness-on-Solwayni (läänes).[2]

Barbarite eest kaitsnud kivimüüri ette ja taha olid kaevatud laiad kraavid, vall ulatus üle Suurbritannia saare, kogu sealses laiuses. Vana-Rooma sõdurid veetsid garnisoniteenistust mööda valli ääres asunuid castrum-e, väiksemaid miilikastelle ja vahepealseid turrette. Lisaks kaitserajatise sõjaväelisele otstarbele võidi selle väravaid kasutada tollipostidena.[1]

Idapoolseimas asukohas paiknes oluline castrum Segedunum. Lõunakaares kulges vahetult Stanegate'i nimeline maantee, mis ühendas roomlaste asulaid Corstopitum ja Luguvalium. Valli keskmine jagu oli ehitatud peamiselt kaljuseljakule Whin Sill.

1987. aastal määrati vall Rooma impeeriumi piirialad tiitli all UNESCO maailmapärandi nimistusse.[3] Tegelikkuses ei ole see mitte kunagi tähistanud Inglise-Šoti piirijoont, kuigi nõnda on seda ekslikult mõnikord kirjeldatud, just kõnekeelselt.[4]