Habanero
.jpg)
'Habanero ' on kariibi paprika kultivar. See on üks tuntumaid ja populaarsemaid tšillipipraid maailmas, mida hinnatakse intensiivselt vürtsika, puuviljase ning lillelise maitse pärast.[1]
Ajalugu ja levik maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]Habanero on pärit Amazonase madalikult, kust see levis tuhandete aastate jooksul põhja poole Mehhikosse ja Kariibi mere saartele.[2] Arheoloogilised leiud Mehhikos asuvast Guitarrero koopast viitavad, et habanerot kasvatati juba umbes 6500–8500 aastat tagasi.[2]
Maiade ja asteekide kultuuris oli habanero oluline nii toiduainena kui ka ravimina. Pärast Ameerika avastamist levis habanero tänu Hispaania ja Portugali kaupmeestele üle maailma, eriti Lääne-Aafrikasse ja Aasiasse.[2]
Tänapäeval on Mehhiko Yucatáni osariik maailma suurim habanerode tootja, kus valmib aastas umbes 1500 tonni habanerot. 2010. aastal sai Yucatáni habanero Euroopa Liidult ja Mehhiko ametkondadelt kaitstud päritolunimetuse (PDO), mis kinnitab selle piirkonna unikaalseid kasvutingimusi.[3] Sealne toodang on kaitstud märgistusega Chile Habanero de la Península de Yucatán, mis tähistab autentset maitset ja kvaliteeti. Lisaks Mehhikole on olulised tootjad ka Belize, Costa Rica ja USA lõunaosariigid.[1]
Botaaniline kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Habanero taim on madal mitmeaastane põõsas, mis kasvab tavaliselt 0,5–1 meetri kõrguseks. Lehed on tumerohelised, ovaalsed ja sageli kergelt kurrulised.[4] Erinevalt paljudest teistest tšilliliikidest on habanero puhul tavaline, et ühest sõlmest kasvab kaks või enam valget õit.[5] Viljad on koonilised või laternataolised, tavaliselt 2–6 cm pikad ning muutuvad valmides rohelisest oranžiks või punaseks. Leidub ka valgete, pruunide, roheliste, kollaste ja tumelillade viljadega kultivare.[2][6]
Tulisus
[muuda | muuda lähteteksti]Habanero on tuntud oma tulisuse poolest ning kasvatajad proovivad valikuliselt aretada veelgi tulisemaid sorte. Habanero teravus tuleneb kapsaitsinoididest, peamiselt kapsaitsiinist.[7] Habanero puhul on lisaks teravusele oluline ka selle lenduvate ühendite (estrid ja terpenoidid) sisaldus, mis annavad viljale sellele iseloomuliku aprikoosi, virsiku ja tsitruse lõhna.[6]
Scoville’i skaalal on enamik habanerosid paigutatud 100 000 ja 300 000 vahele, kuid olenevalt sordist võib teravuse ühikuid (SHU) olla ka rohkem.[8]
Sordid
[muuda | muuda lähteteksti]Tuntmad habanero sordid on:
Must habanero - tumepruun habanero sort, mille viljad on sageli väiksemad ning ümaramad. Scoville skaalal ulatub 425 000 ja 577 000 vahele.[9]
'Caribbean Red' - tavaliselt tsitruselisemaitseline, see ulatub Scoville’il 300 000 ja 445 000 vahele.[10]
'Red Savinat' - magus, kuigi Scoville’i hinnang on 350 000 kuni 577 000.[11]
Sortide seas leiduvad ka 'Scotch bonnet', 'Datil', 'Peruu valge' ning 'Roatan kõrvits'.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Aretajad ristavad pidevalt liike omavahel, et saada sorti, mis oleks Scoville skaalal kõrgeim ning selle saavutamiseks nad kasutavad tihti habanero sorte. Üks maailma teravamaid pipraid 'Carolina Reaper' arvatakse olevat ristand bhut jolokia pipra ning punase habanero vahel.[12]
Toidus leidub habanerosid kõige tihedamini yucatani rahvaste traditsioonilistes roogades: salsades või püreena toidu kõrval.[13]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Bosland, Votava, Votava, Paul W., Eric J., Eric M. (2012). Peppers: Vegetable and Spice Capsicums. CABI. Lk 23-25.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - 1 2 3 4 "DECLARATORIA General de Protección de la Denominación de Origen Chile Habanero de la Península de Yucatán" (PDF). DIARIO OFICIAL. 4. juuni 2010.
- ↑ Lynch, Thomas F. (1980). Guitarrero Cave: Early Man in the Andes. Academic Press.
- ↑ De Witt, Dave (2002). The Chile Pepper Encyclopedia: Everything You'll Ever Need to Know about Hot Peppers, with More Than 100 Recipes. DIANE Publishing Company.
- ↑ "DECLARATORIA General de Protección de la Denominación de Origen Chile Habanero de la Península de Yucatán". DIARIO OFICIAL. 4. juuni 2010.
- 1 2 Pino, Jorge (veebruar 2006). "Changes in volatile compounds of Habanero chile pepper (Capsicum chinense Jack. cv. Habanero) at two ripening stages". ResearchGate.
- ↑ Andrews, Jean (1995). Peppers: The Domesticated Capsicums. University of Texas Press. Lk 118.
- ↑ "Scoville skaala". Seemnemaailm. 10. juuli 2018.
- ↑ Bray, Matt. "Chocolate Habanero Guide: Heat, Flavor, Uses". pepperscale.com.
- ↑ Bray, Matt. "Caribbean Red Habanero Guide: Heat, Flavor, Uses". pepperscale.com.
- ↑ Bray, Matt. "Red Savina Habanero Guide: Heat, Flavor, Uses". pepperscale.com.
- ↑ Bray, Matt. "Carolina Reaper Guide: Heat, Flavor, Pairings, And More". pepperscale.com.
- ↑ Cantarell, Violeta H. (14. juuli 2015). "Habanero Pepper Fiery Delight for the Palate". Yucatán Today.